Pettus keretöödes? Kindlustusfondi juhi sõnul petavad hoopis töökojad, kes võtavad töötasu “mustalt”

Mart Jesse Foto: Scanpix/Postimees/Liis Treimann

Sõidukite keretöödega remonti sattunud autojuhid on märganud, et kindlustusele esitatavad arved tunduvad kahtlaselt suured võrreldes sellega, kui sama töö ise tellida. Geeniuse kolumnist Uku Tampere kirjutas arvamusloos näidetest, kus plekimõlkimise parandamiseks küsiti kindlustuselt 10 200 eurot, kuigi sarnase töö võiks teha kuni paar korda odavamalt.

Tarbija jaoks on probleem see, kui selliste ülepaisutatud arvete järel tõstetakse kindlustusmakseid ehk lõpuks maksab kõik kinni ikkagi tarbija.

Küsisime võimalike paisutatud arvete kohta kommentaari liikluskindlustuse fondilt, mille juhi Mart Jesse sõnul sõltuvad remondi hinnad näiteks maksudest. “Nii erineb eraisikuna tellides autoremonditööde maksumus tihti seetõttu, et töökoja poolne maksmise tingimus on maksmine sularahas. Mis tähendab, et säästetakse eelkõige maksude arvelt nagu sotsmaks, tulu- ja käibemaks. See on küll ebaseaduslik praktika ehk riigi petmine, kuid paraku tuleb nii tulebki teenus soodsam,” selgitas ta.

“Kindlustusandjad sellist tegevust ei soosi, tegutsevad seaduseid järgides ja tasuvad arveid alati ülekandega. Arusaadavalt soovitame kõigil inimestel vältida nö mustalt maksmist, sest ebakvaliteetse töö korral puudub sellises olukorras ka võimalus hilisemate pretensioonide esitamiseks,” lisas Jesse.

Jesse: see on linnalegend, et kindlustaja maksab rohkem

Samuti sõltub remondi maksumus kasutatavatest varuosadest. Jesse sõnul muudab arusaadavalt kasutatud varuosade või vigastatud detailide taastamine sõiduki remondi odavamaks. “Praktikas näeme, et kui inimene ise remondi tellib, eelistab ta odavamat lahendust ja jätab tihtipeale taastamata ka sõiduki turvaelemendid. On arusaadav, et inimese eelistused ei ole enam sellised, kui remondi eest maksjaks on kindlustusandja. Kindlustusandjate huvi on alati, et sõiduk saaks taastatud alati kvaliteetselt ja seda turvalisuse arvelt tingimata.”

Kuna kindlustusandjad on töökodadelt hulgiostjad, siis osutatakse neile teenuseid üldjuhul soodustingimustel ehk madalama hinnaga kui tavatarbijale. “Tegemist on paraku linnalegendiga, et töökojad esitavad sama töö eest kindlustusandjatele suuremaid arveid, kui tavatarbijatele. Puudub igasugune majanduslik loogika, miks see nii ei peaks olema,” tõdes Jesse.

“Muidugi on meil ette tulnud ka juhtumeid, et töökoda esitab arve tööde eest, mida tegelikult tehtud ei ole. Kuivõrd Eesti on väike ja info selliste valemängijate kohta levib kiiresti, on nii mõnelgi juhul olnud tulemuseks see, et kindlustusandjad on kõnealuse töökojaga igasuguse koostöö lõpetanud.”

Kuidas maksta kümne tuhande eurost arvet?

“Kindlustusteenuse maksumus sõltub kahjude dünaamikast. Kui kahjud suurenevad, suurenevad ühes sellega ka kindlustusmaksed, kui kahjude arv ja nende maksumus väheneb, kindlustusmaksed vähenevad,”

Tampere märgib arvamusloos, et tavaline klient, tavalises maailmas ei maksa mitte kunagi 10 000 euro suuruseid arveid, kui sama tööd tehakse ka 2000-3000 euro eest.

Küsimusele, kuidas on võimalik selliseid arveid maksta Eesti keskmise palga juures, vastas Jesse, et kui inimene ostab auto, mida ta ei jaksa üleval pidada, siis ta peab endale teistsuguse auto ostma.