Mida madalam on muster, seda väiksem on rattapind, mis maapinnaga kontaktis on ja seda pikem on auto pidurdusteekond.

Rehvimustri sügavust saab mõõta koduste vahenditega, kasutades selleks näiteks kaheeurost münti. Selleks tuleb münt asetada rehvi kõige rohkem kulunud osa mustri sisse ja vaadata, kas mündi hõbedane äär on mustri välimise osaga kohakuti või üle mustri ääre. Kuna kaheeurose mündi hõbedast äär on umbes 3,5 mm laiune, saab selle abil hõlpsasti otsustada rehvide seisukorra üle.

Rehvimustri sügavust tuleks alati mõõta rohkem kui ühes punktis, kuna rehvid võivad kuluda ebaühtlaselt. Samuti tuleb sügavust mõõta kõigil neljal rehvil. Lisaks annab rehvimustri kulumisest märku kulumisindikaator, mille leiab üles pisikese kolmnurga järgi rehvi küljel. Kui rehvimuster on indikaatorini ära kulunud, tähendab see, et mustrisügavus on väiksem kui 1,6 mm ning autole tuleb paigaldada uued talverehvid.

Panusta kvaliteeti

Kuna rehvid on üheks kõige olulisemaks turvavarustuseks, tuleks need valida võimalikult kvaliteetsed. Autorehvide ostmisel kehtivad teada-tuntud elutõed – “tasuta lõunaid ei ole olemas” ja “kõik pole kuld, mis hiilgab”. Kui kusagil pakutakse imehea hinnaga talverehve, siis tuleb suhtuda sellesse skeptiliselt.

Autorehve on soovituslik hankida tuntud edasimüüjate käest. Kindlasti tuleks teha enne ostu pisikest turu-uuringut – internetiotsing, teiste klientide hinnangute vaatamine ja hindade võrdlus edasimüüjate lõikes aitavad selgusele jõuda. Arvestades, et rehvivalikust sõltuvad autojuhi ja tema lähedaste elud, on tuntud edasimüüjatele ja kaubamärkidele panustamine on mõistlik.

Lase kasutatud rehve kontrollida

Kasutatud rehvide ostmine on täpselt samasugune loterii nagu nurga tagant kütuse ostmine – kunagi ei tea, mida täpselt saad.

Kuna rehvide omadustest sõltub autosviibijate ohutus, tuleks hoolega mõelda, et kas mõnekümne säästetud euro nimel tasub selliseid riske võtta. Kui sellegipoolest kaldutakse kasutatud rehvide ostmise poole, siis tuleks lasta need sõltumatul rehvieksperdil üle kontrollida.

Vastavalt vajadusele naast- või lamellrehvid

Naast- ja lamellrehvide vaheline debatt saab hoo sisse iga talve eel – ühed soovitavad naastrehve, teised lamelle. Tegelikult on asi väga lihtne – rehvitüübi sobivus sõltub autojuhi profiilist ja vajadustest.

Naastrehvidel on rehvi kummi sisestatud metallist pulgakesed, mis tagavad hea juhitavuse ja pidamise jäistes ning lumistes oludes. Nad sobivad suurepäraselt autojuhile, kellel on palju sõitmist maakohtades ja külavaheteedel, kus teed võivad olla lükkamata ja esineb jääd.

Naastrehvid on soovitatavad ka autojuhtidele, kelle sõidud sageli algavad varahommikul või kestavad hilisõhtuni. Nendel aegadel on temperatuurid madalamad, mis tähendab, et ka teeolud on raskemad. Naastrehve soovitatakse ka autojuhtidele, kellel on lühike autojuhistaaž ning kes ei tunne end talvistes oludest kindlalt. Naastrehvide negatiivseks omaduseks on suurem müratase ja lisaks fakt, et puhta asfaldi peal rehvid kuluvad kiiremini.

Lamellrehvid on talverehvid, millel ei ole naelu, kuid millel on spetsiaalne koostis, mustri sügavus ja mustrikuju selleks, et tagada talvistes oludes hea juhitavus ja pidamine. Lamellrehvid on suurepäraseks valikuks autojuhile, kes sõidab peamiselt linnas, kus teed on sageli hooldatud ja lahti sõidetud. Lamellrehvide positiivseks omaduseks on väiksem müratase, kuid peab arvestama, et nende pidamine ja juhitavus on jäistes oludes kehvem kui naastrehvidel.

Uuri rehvi omadusi

Euroopa Liidu regulatsioonid näevad ette, et tootja peab väljastama rehvi kohta hinnangu kolmest klassist lähtuvalt: kütusekulu, ohutus, müratase. Need hinnangud on suurepäraseks orientiiriks lõpliku otsuse tegemiseks kui valikuid on palju. Vaatame siinkohal neid lähemalt:

Kütusekulu – rehvid mõjutavad läbi hõõrdumise otseselt kütusekulu. Mida suurem on hõõrdumine, seda suurem on kütusekulu. Kütusekulu saab hinnata rehvi klassi järgi – “A” klass tähendab, et rehvi mõju kütusekulule on suurepärane, “G” klass tähendab, et see on väga halb. On leitud, et A ja G klassi vahe tähendab kuni 7,5% suuremat kütusekulu.

Ohutus – ohutust hinnatakse läbi pidurdusteekonna mõõtmise märjal teel. Mida pikem on pidurdusteekond, seda kehvema klassi rehv saab. Ühe klassi vahe on pidurdusteekonnas orienteeruvalt 3 meetrit, mis tähendab, et D-klassi rehviga on pidurdusteekond samades oludes umbes 12 meetrit pikem kui A-klassi rehviga.
 
Müratase – näitab, kui palju müra põhjustab rehv. Siinkohal saab lihtsasti orienteeruda lainete arvu järgi mida vähem on pildil heli laineid, seda vaiksem on rehv.

Talverehvide kasutamine on kohustuslik alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, lamellrehvidega tohib sõida aastaringselt.

Kasulikud joonised

Maapinnaga kontaktis oleva rehvi pinna suurus erinevate rehvimustri sügavuste puhul – uus rehv (mustri sügavus 8 mm), sissesõidetud rehv (mustri sügavus 4 mm) ja vahetamist vajav rehv (mustri sügavus 1,6 mm). (Allikas: Bridgestone).