Linnapeakandidaat leiab, et Tallinna peatänava projekt, millega Narva maantee muudetakse jalakäijate ja ühistranspordi alaks, tuleks kindlasti sellisel kujul ellu viia. “Aga täna on seal ühistranspordi alal ette nähtud tossavad diiselbussid. Meenutan linnavalitsuse hiljutist otsust osta 15 pruugitud autobussi, kõigil vanust kuni 12 aastat, mida lubati kasutada vaid õhtustel ja hommikustel tipptundidel. Üheski teises Lääne-Euroopa pealinnas ei ole diiselbusside kontsentratsioon nii suur kui Tallinnas. Meie eesmärgiks on roheline taastuvenergial liikuv ühistransport ja et aastaks 2030 on kõik Tallinna kesklinnas liikuvad sõidukid heitgaasivabad,” rääkis ta.
Kalamaja parkimisprobleemi lahendaks ta ühistranspordi ja jalgrataste abil. “Iga inimene, kes hakkab liikuma jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga, muudab autode liikumise tänavatel kergemaks. Nii on autot tõesti vajavate inimeste huvides, et alternatiivsete liikumisviiside kasutajate hulk kasvaks. Selleks tuleb panustada ühistranspordimarsruutide kaasajastamisse ning rajada ohutud ja kvaliteetsed eraldi rattarajad võimalikult paljudele tänavatele. Lisaks tuleb tõsta teehoolduse nõudeid nii, et jalgsi ja rattaga saaks liigelda ka talvel,” selgitas poliitik.
Reidi teed ei tuleks teha
Vakra leiab, et Reidi tee projekti praeguse planeeringu järgi ära tegema ei peaks. Ta lisas, et ülikoolis õpetatakse esimeses loengus, et kui on väiksemgi kahtlus, tuleb algatada keskkonnamõjude hindamine. Siin aga otsustas linnavõim, et seda ei tehta, kuna „projektiga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi“ ja „projektiga ei kaasne loodus- ega kultuuriväärtuste kahjustamist“.
“Reidi tee loomine on mõistlik plaan, kuid projektis planeeritud ehitusmahud ei vasta tänapäevastele standarditele, mistõttu tuleb need pea paarkümmend aastat vanad lahendused julgelt prügikasti visata ja arvates projektiga nullist alustada. Euroopa rahastamise reeglid selleks võimaluse annavad,” lausus linnapeakandidaat.
“Haabersti ristmikul nägime, kuidas linnavõim ei soovinud algusest peale puid säilitada, vaid keskendus betoonile. Tuletan meelde, et looduskaitseline tupikseis Haabersti ristmikul ja konflikti keskmesse tõusnud hõberemmelgas oli sümbol, mis iseloomustas olukorda, kui kohalik omavalitsus hülgab suurprojekti puhul loodushoiule mõtlemise,” märkis Vakra.
“Selle skandaali üks olulisemaid õppetunde oli kõigile linna- ja vallavalitsustele – selleks, et valimisteks jõuaks edgarsavisaarelikult mõne avamislindi läbi lõigata, ei saa hüljata keskkonnamõju hindamist kui kohaliku omavalitsuse vastutust meie keskkonna ja rohelise linnaruumi ees. Tulemus on kurb, sest kui kännud kokku lugeda, oli neid Haabersti ristmiku ümbruses üle tuhande neljasaja, kusjuures vähemalt üheksa puud raiuti maha koos linnupesadega, mida menetleb siiani Keskkonnainspektsioon. Samu vigu ei tohi Reidi tee puhul korrata,” lisas ta.
“Loobume fossiilkütuste põletamisest ning alustame rohelise tuleviku kujundamist juba täna,” nimetas Varka sotside jaoks kõige tähtsamate asjadena.
