“Mida peab juht teadma etüleenglükooli alusel valmistatud külmakindlatest jahutusvedelikest (antifriisidest)?”

“Mis võib kahjustada katalüüsmuundurit?” Ma ei viitsi nende vastusevariante siia tippida konkreetsel põhjusel – see pole absoluutselt oluline.

Ja isiklik lemmik. “Millised võivad olla tagajärjed mootori ülekoormamisel?”: a) detonatsioon, b) löökkoormus jõuülekandes (sic!), c) veojõu vähenemine. Detonatsioon kus? Löökkoormus jõuülekandes? Misasja?

Mootorit ei tohi üle koormata. Punkt. See on kõik, mida on vaja tavainimesel teada. Kuidas aru saada, et koormad? Pöörded on kõrgel ja auto teeb liiga kõva häält või pöörded on liiga madalal ja auto jõnksutab.

Autokooli lõpetajast peab saama liiklusjurist

Siis on ka küsimused, mis ilmselt on mõeldud, et elimineerida koheselt eelpool mainitud imbetsillid. “Keegi on just suitsetanud ühe hašišisigareti. Kas ta tohib kohe järgnevalt mootorsõidukit juhtida?” või “Mida võib põhjustada sigaretikoni sõidukiaknast välja loopimine?” a) metsatulekahju b) looduse saastumist. Kui ma lisaks siia viimasele veel kolmanda variandi, et “peksa võib saada”, siis kas see on õige või vale vastus?

Siin peitubki esimene fundamentaalne viga. Autokoolid ja autoõpe elab aastaid juba testide peal. Testide, mis on täis aegunud või jaburaid küsimusi, mille õigesti vastamine eeldab sügavate juriidiliste nüansside äratundmist küsimuses ja vastuses. Tee, sõiduraja, sõidurea ja muu taolise veatut ja tähemärgini täpset defineerimisoskust.

Inimest ei õpetata inimkeeles sõitma, vaid liiklusseadust viimse komani pähe õppima. Testides üritatakse sõnastusega lohku tõmmata ja väga sarnaseid valikvastuseid andes kahtlusi tekitada.

Autoõpetajal on seadusega keelatud närvi minna

Sõiduoskus peaks tulema õppesõidust, ütlete te nüüd. Nõus, aga seal on asi natuke veel kehvemini.

Kas olete kursis, millised on seadusest tulenevad ÜLDpädevusnõuded sõiduõpetajale? Neid on 23 tükki ja kirjas siin. Justnimelt üldpädevus, mitte erialased.

Toon mõned näited: olema õpetamise protsessis rahulik ja tasakaalukas; oskama õpilases kujundada enesehinnangut; oskama õpetada liiklejate vastastikuse mõju tunnetamist ja nii edasi.

Peaasi et ei käperdaks

Teate, mis oli minu lähiringkonnas sõiduõpetaja valimisel esimene tingimus? Peaasi, et ei karjuks. Või kui päris algusesse minna, siis esimene oli, et hea, kui käperdama ei hakkaks, aga see on natuke naljaga pooleks ja loodetavasti selles vallas oleme 1990ndatest välja suutnud tulla.

Sõiduõpetaja roll on juhile õpetada päris liiklust. Selgitada rahulikult ja arusaadavalt, miks ja mida tuleb teatud olukorras teha. Sisuliselt kõige tähtsam inimene üldse.

Mis on tegelikkus? Õiendav, patroniseeriv ja tänitav inimene, kes lihtsalt ei suuda ennast panna inimese olukorda, kes alles õpib sõitma ning on sisuliselt liiklusesse saadetud teoreetilise teadmisega katalüüsmuundurite detonatsioonist ja 64 sõnast koosneva sõidutee definitsiooniga.

Miks mul on vaja Pendli-Endlit?

Vaheta siis sõiduõpetajat, oleks teine soovitus? Tehtud, sest eelmine autokooli õpetaja oli küll nooremast east tingituna natuke vähem närviline, aga selsamal põhjusel puudus tal ka igasugune õpetamisoskus või empaatiavõime. Lisaks tähendab see autokooli vahetamine paberimajandust ja muud kaasnevat.

Lõppude lõpuks ei peaks õpilane vahetama kehva kvaliteedi tõttu kooli või õpetajat, vaid see peaks olema autokooli mure. Matemaatikaõpetajaks ei saa ju suvaline jorss, kes korrutustabeli eksami ära tegi, ainult seetõttu, et koolil pole kedagi muud võtta.

Hea ja tasakaaluka sõiduõpetaja leidmiseks ei peaks kasutama foorumeid, sotsiaalmeediat või Pendli-Endlit. Liikluskultuuri parendamise soovi korral peaks see olema inimõigus ja esmane tingimus autokoolituse loa saamisel.

Hea sõiduõpetaja on nagu kukeseen

Mitte seda tabelit ei ole vaja, mitu inimest sai autokoolist load kätte. Vaja on tabelit, kus on kirjas, et millises koolis on kõige rohkem sõiduõpetajaid, kelle hinnang on 10 tärni 10st. Nemad valmistavad inimesi päriseluks ette, mitte teooriatestid.

Hetkel on autoõpetaja leidmine nagu eestlastel korilusperioodil – kuskil pidada olema hea kukeseenekoht, aga enamus rapsivad tühja korviga niisama võsas.

Need asjad peavad muutuma

Kui meil on ühine unistus, et need, kes load saavad, ka päriselt sõita oskavad ja end liikluses hästi tunnevad, siis on oluline teha mõned väga konkreetsed muudatused. Hetkel minnakse autokooli “lube kätte saama”, mitte sõitma õppima.

• teooria muuta inimkeelseks ja testid tuua 21. sajandisse. Õppur peab aru saama, MIKS asjad on nii nagu nad on, mitte seda, kuidas seadust pähe õppida. Samuti ei pea koolitama algtasemel automehhanikuid.
• autokooli omanikud peaksid pidevalt ja järjekindlalt oma sõiduõpetajaid kontrollima ja koolitama, kasvõi kord aastas atesteerima.
• viia sisse ühtsed sõiduõpetaja hindamissüsteemid. Nagu on Airbnb’s ja Taxify’s.
• psühholoogiline nõustamine ja koolitus sõiduõpetajatele. See on öeldud ilma nalja ja õeluseta. Sõiduõpetaja töö on karm ja mina ei suudaks seda teha. Suurem osa tööpäevast möödub pidevas pinges ja surmaohus. Pakk piima ja varem pensionile. Aga just seetõttu ei saa lubada igaüht seda tegema, eriti kui inimese närvid on nagu võitluskoeral ja sotsiaalsed oskused veidike kesisemadki.

Kui nüüd mõni sõiduõpetaja tunneb end sellest loost solvatuna, siis ilmselt on aeg peeglisse vaadata ja mõelda, kas mõni torge läks õigesse kohta. Ja need, kes teevad tööd tõesti hingega ning järgivad 23 seaduses väljatoodud üldpädevusnõuet, noh, neil pole põhjust ju ka solvuda.