Nagu enamus ärist, on ka rehviäri on kolinud e-poodi. Suuremad rehvide maaletoojad omavad netipoode ja dikteerivad hindu.

“Peale maaletoojate on tohutu hulk edasimüüjaid, kes pakuvad omakorda üksteist üle, et klient enda poole võita, kasvõi ühe euro võrra soodsamalt,” ütles Jõgi. See läheb täna kliendile korda,” lisas ta. “Hetkel on Eesti e-rehviäri jõudnud punkti, kus hinnad on praktiliselt ühesugused ja allahindluseks enam ruumi ei ole,”

E-poodidel, kes tegelevad ainult edasimüügiga, puuduvad suured kulutused, pole tarvis rentida või osta kallist laopinda ja seadmeid. Tööjõukulutused on tema sõnul väikesed, seega pole harvad olukorrad, kus konkurentsis püsimiseks müüakse rehve 3-4-eurose kattega. Suured tegijad, kes müüvad aastas 100 000 rehvi ja rohkem, teenivad juba mahu pealt.

200-euroste rehvide saladus: hind peidetakse ära

Jõgi sõnul võib Eestis rehve osta ka e-poodidega võrreldes kahekordse hinnaga – ja seda just autoesindustest.

“Nende põhitegevus ei ole lisavarustus, näiteks rehvide müük ja neid väga ei huvita, mis hinnaga e-poed rehve välja müüvad, sest kliente jagub niigi,” lausus ta.

Tüüpiline näide nii kallistest rehvidest on see, kui inimene ostab endale esindusest auto, tavaliselt liisingusse. Autole on tarvis osta ka talverehvid, siis lisatakse need tavaliselt auto hinnale juurde ja kuna kliendid on väga mugavad ja ei viitsi ise selle teemaga tegeleda, võetakse kogu pakett esindusest, hoolimata sellest, et esinduses maksab ring rehve 500 eurot, aga e-poest ostes näiteks 300 eurot.

“Kokkuvõttes see, kas auto maksab 20 000 või 20 500 eurot, mõjutab liisingumakset väga minimaalselt. Inimene, kellel on vaba raha ja viitsib süveneda, võib näiteks rehvide ja velgede komplekti pealt kokku hoida sadu eurosid,” lausus Jõgi.

Samas soovitab ta e-poodide puhul enne ahvatlevate hindadega toodete ostmist uurida e-poe tausta avalikest allikatest ning teiste kasutajate kogemusi.

Autoesindus: pole aimugi, palju rehvid maksavad

City Motorsi tehnikadirektor Raul Aav ei nõustu, et turul on sellised hinnakäärid nagu 70-90 versus 200 eurot sama rehvi eest.

“Selliseid kääre pole kohe kindlasti mitte. Nii suurt hinnaerinevust ei saa olla, täna on rehviturul äärmiselt suur konkurents,” ütles Aav. “See, kes sellise hinnaga müüb, jääbki müüma. Kui müüakse nii suure hinnaerinevusega, siis välimus võib küll olla sama, aga sisu peab olema totaalselt erinev.”

Ta lisas, et rehvidel on erinevad komponendid – müratase, mis on odavamate rehvide puhul kõrgem ning kulumine ja käitumine.

“Kvaliteet määrab hinnaerinevuse,” märkis Aav.