32% uue auto omanikest ei oska kasutada autos olevat navigatsioonisüsteemi.

Kolmandik vastanutest ei tule toime automaatsete kaugtulede kasutamisega.

Neli autojuhti kümnest ei ole teadlikud tagurdamissensoritest, kliimast ja istmesoojendustest.

15% vastanutest ei saa hästi enda autos oleva digitaalse raadioga hakkama ning 28% ei tea, kuidas autos olevat Bluetooth-süsteemi kasutada.

58% autojuhtidest on tihti mingit autos leiduvat tehnoloogiat kasutades vajutanud valele nupule.

Häälkäsklustega telefoni kontrollida ei oska 48% vastanutest.

Istmemälusid ja sõiduraja-assistenti ei oska kasutada 58% uute autode omanikest.

Vidinad on oluline müügiargument

Kuigi uuringu tulemustest paistab, et juhiabisüsteemide ja muude tänapäevastes autodes leiduvate süsteemide kasutamine on paljude juhtide peale kaotsi läinud, mängib tehnoloogia olemasolu auto ostmisel olulist rolli.

Uuringu läbi viinud Jardine Motors Groupi esindaja Matt Wrigley sõnul on tehnoloogia oluline mõjutaja uue auto soetamisel, isegi kui inimesed ei ole teadlikud, kuidas uudne tehnoloogia neid sõites abistab. Tema sõnul on tehnoloogia müügi hetkel küll ahvatlev, kuid uue autoga minema sõites ei õpita uusi vidinaid tegelikult kasutama.

Kaheksa autojuhti kümnest tunnistasid, et tehnoloogia ja vidinad tõesti mõjutab nende otsust auto ostmisel. Samuti vastasid 76% juhtidest, et nad ostaksid tõenäoliselt auto, millel on rohkem funktsioone, kui omanikul tegelikult vaja läheb.

71% uuringus osalenud üle 55-aastastest juhtidest tundsid, et uue tehnoloogia ära õppimine võtab neil kuni kuus kuud aega.

Õppimiseks sobib paremini kaaslane kui juhend

Autos leiduva tehnoloogia ära õppimiseks paistavad juhid eelistavat käsiraamatu lugemise asemel hoopis kaaslaselt nõu küsimist.

Üle kolmandiku vastanutest pole kunagi omaniku käsiraamatut isegi lahti teinud, samas kui neli vastanut kümnest olid Bluetoothi või esitulede kasutamise kohta kaaslaselt nõu küsinud. 36% juhtidest olid autos leiduva tehnoloogia kasutamisel abi saanud isegi lastelt.