Külmaga hakkavad probleemid sõidukitega sagenema. Kas ei taha auto käivituda või vibreerib mootor natuke veidralt. Ühe abimehena kasutatakse sel puhul erinevaid kütuselisandeid, mis parandavad kütuse omadusi. Kas ja kuidas neist tegelikult kasu on?
Lisaaineid pannakse nii kütustesse, mootoriõlisse, käigukastiõlisse kui ka jahutusvedelikku. Juba bensiinipumbast väljuv kütuseliiter sisaldab lisandeid. Ilma nendeta ei vastaks kütus lihtsalt tänastele nõuetele ja ilma vajalike lisanditeta liiguksid sõidukid vaevu ringi.
Lisandite ülesanneteks on puhastamine, konserveerimine, kulumise vähendamise, kvaliteedi parandamine, korrosiooni eest kaitsmine ja jõudluse parandamine – seega on need auto jaoks üliolulised. LIQUI MOLY pakub lisandeid kõikidele mootoritehnoloogiatele ja nende efektiivsust on testitud erinevates olukordades.
Autoeksperdi mootoribensiini ja diislikütuse lisandite valik baseerub LIQUI MOLY kütuse lisanditel. Nende hulgast leiab erinevate eesmärkidega, nii probleemide ennetamiseks kui ka nende lahendamiseks mõeldud tooteid.
Tõsiasi on, et kütuselisandid ei ole n-ö imeravimid, mis sõiduki võluväel riketest ja probleemidest terveks ravivad. Need on eelkõige ennetavad vahendid, et hoida auto küttesüsteem puhtam. Lisaks aitavad lisandid parandada ka kütuse enda omadusi ning aitavad kaasa mootori ja väljalaskesüsteemi paremale toimele.
Kütuselisandite valik poodides on võrdlemisi kirju, nende seas on väga erineva hinna ja kvaliteediga tooteid. Kindlasti ei ole soovitatav haarata letilt esimest ettejuhtuvat lisandit ning see kohe auto kütusepaaki valada. Näiteks mõni vanema tehnoloogia kütuselisand ei pruugi kaasaegsele mootorile üldse sobida ja seega teeb rohkem kahju kui toob kasu.
Kütuselisand aitab ära hoida käivitamisega seotud probleeme
Diiselsõidukite levinumad probleemid on külmaga auto käivitamine, lühikesed sõidud, mida sageli linnas tehakse ning tahma- ehk DPF-filtri ummistumine.
DPF-filter võib linnasõitudega ummistuma kippuda. Siin võib abiks olla DPF puhastuse kütuselisand, mis alandab tahmapõletuse temperatuuri tahmafiltris. See tähendab, et tahm hakkab välja põlema juba tavakasutuse juures ning ei ole vaja temperatuuri kõrgemaks ajada. Kindlasti tasub meeles pidada, et lisandit tuleks kasutada ka siis, kui filter ei ole veel ummistunud.
Küll aga tasub meeles pidada, et DPF puhastuse kütuselisand ei sobi kõigile sõidukitele. Autodel, mis on juba tehasest varustatud EOLYS vedeliku süsteemiga (näiteks Peugeot, Citroën, Volvo, Ford jne), ei tohi antud lisandit kasutada. Seda põhjusel, et EOLYS vedelikul on juba sama eesmärk, mis DPF puhastuse lisandil.
Sügiseti, kui on tulemas esimesed miinuskraadid, tasub mõelda kütuselisandile, mis toob kütuse hangumistemperatuuri madalamale. Külmakraadide juures võib varasemalt tangitud diislikütus muutuda veidi sültjaks, mis raskendab sõiduki käivitumist. Seda lisandit tuleb valada paaki enne, kui temperatuur langeb alla 0 kraadi.
Bensiinimootorite kütuselisand aitab otsepritse probleemide korral
Ka bensiinimootor võib vajada kütuselisandeid. Üks võimalus on kasutada kütusestabilisaatorit, mis pikendab kütuse kasutusiga ja väldib toitesüsteemiga seotud probleeme. See on lisand, mis sobib hästi ka aiatööriistadele, näiteks muruniidukitele, samuti mootorratastele ja teistele hooajalistele masinatele. Kütuse kvaliteet hakkab langema kolmandast kuust ning kui on oht, et kütab jääb pikemalt seisma, siis tasub stabilisaatorit kasutada. Lisaks on soovitad kütust hoiustada metallist anumates, sest nendes säilib kütus paremini kui plastanumates.
Bensiinimootoritel kipub muret tekitama ka otsepritsega mootorite klappide “põlemine”. Kui kaugpritse korral jahutab ja puhastab klappe kütus, siis otsepritsega seda ei juhtu, ning see on tänapäeval juba teada-tuntud probleem. Seda on võimalik ennetada otsepritse kütuselisandiga.
