Ikka võib juhtuda, et auto või mootorratas jäetakse pikemaks ajaks seisma. Sellisel juhul on omanikul aga mõistlik mõelda, kui kauaks sõiduk kasutuseta jääb ning vajadusel see arvelt maha võtta või registrikanne peatada. Seda selleks, et vältida olukorda, kus sõidukile seatakse automaatne sundkindlustus, mis omaniku jaoks on mitmes mõttes tavalisest liikluskindlustusest kahjulikum.

Kindlustamata sõidukid liikluses osaleda ei tohi

Eestis kohustuslik liikluskindlustus on mõneski mõttes suurepärane: õnnetuste eest pole kaitstud ju keegi ning liikluses juhtub väiksemaid ja suuremaid avariisid pahatihti. Tänu liikluskindlustusele võib aga iga sõidukiomanik olla kindel, et kellegi teise poolt talle tekitatud kahjud saavad hüvitatud, sealhulgas katab liikluskindlustus nii sõiduki remondi kui vajadusel tervisekahju tõttu tekkinud kulud.

Südamerahu annab ka teadmine, et kui põhjustad ise avarii, siis ei pea teistele tekkinud kahju omast taskust kinni maksma – teinekord võivad need kulud ulatuda vägagi suurtesse summadesse. Isegi üsna väike plekimõlkimine võib maksma minna üle tuhande euro. Ja isegi kui õnnetuses teisi sõidukeid ei osale, võivad kahjud näiteks liiklusmärkidele või muule varale ulatuda tuhandetesse eurodesse.

Kuigi liikluskindlustus on kohustuslik, võib mõnikord siiski juhtuda, et see jääb õigeaegselt tegemata. Kuid olgu põhjuseks unustamine või midagi muud, tähendaks kindlustamata sõidukite liikluses osalemine, et kogu liikluskindlustuse mõte kaoks ära ja mitte keegi ei saaks enam kindel olla, et kellegi teise süül talle tekkinud kahjud kaetakse. Selleks ongi Eestis kasutusel automaatse kindlustuse süsteem.

Tegu on Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) korraldatava ja pakutava automaatse kindlustusega, mida rakendatakse registris olevatele sõidukitele 12 kuu möödudes alates kehtiva lepingu lõppemisest. Oluline on, et sel perioodil ei tohi kindlustamata sõidukiga liikluses osaleda. Samuti tasub teada, et aastast ooteperioodi ei rakendata uutele ega omanikku vahetanud sõidukitele.

Kui sõiduk peaks mingil põhjusel liiklusest eemal olema üle aasta, on võimalus see liiklusregistrist kustutada või registrikanne ajutiselt peatada ning sel juhul sundkindlustuse lepingut ei sõlmita. Küll ei kehti automaatne kindlustus uunikumide puhul – neile automaatkindlustust ei rakendata.

Miks automaatkindlustust vältima peaks?

If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuhi Reet Veilbergi sõnul ei ole LKF korraldatav sund- ehk automaatkindlustus aga sõidukiomaniku jaoks just kõige mõistlikum variant. Nimelt erinevad automaatkindlustuse tingimused tavalisest liikluskindlustusest ning paraku mitte sõidukiomaniku kasuks.

Esmalt on selle makse tavapärase kindlustusega võrreldes suurem, sest LKF ei võta selleks erinevatelt seltsidelt pakkumisi, vaid lähtutakse rahandusministri seatud määrast. Üldiselt tähendab see võrreldes tavalise liikluskindlustuse lepingu ise sõlmimisega kõrgemat hinda. Selle eesmärgiks on sõidukiomanike motiveerimine sõlmida ise õigeaegselt liikluskindlustuse leping.

Samuti erineb sundkindlustus omavastutuse poolest. Teadupärast hüvitab liikluskindlustus kõik liikleja poolt teistele tekitatud kahjud ehk avarii põhjustaja ei pea omast taskust midagi juurde maksma. Sundkindlustuse puhul on aga seatud omavastutuse määr summas 640 eurot.

Selle asemel: Kui sundkindlustuse arve juba saadud on, tuleb see ära tasuda, sest see on üldjuhul esitatud juba möödunud  perioodi eest kui sõidukile oli juba tekkinud sundkindlustuse nõue. Küll tasub olla tähelepanelik ja reageerida kohe, kui olete saanud sundkindlustuse tekkimise kohta hoiatuse ja kohe liikluskindlustuse leping sõlmida, kui ei soovita sõiduki registrikannet peatada.