Inbanki blogi

Kui tihti peab autot hooldama ja mis sinna alla kuulub?

Sõiduki regulaarne hooldus ei ole mitte ainult sõidumugavuse küsimus, vaid ka oluline aspekt turvalisuse koha pealt.

Uue ja garantiiga auto ostu puhul tuletab sulle hooldusesse minekut meelde nii auto ise kui ka esindus ning õiget hetke ei tohi üle lasta, muidu garantii katkeb.

Kasutatud auto puhul on asi natuke keerulisem, sest hoolduste üle peab järge ise pidama ning sageli hakkab lõppema ka nende asjade eluiga, mis garantiiaja ilusti üle elasid.

Ole ise tark

Erinevad auto osad kuluvad erinevalt, seega siin on igale juhile väike meelespea, mida peaks laskma teeninduses kontrollida.

Oluline ongi teada ise peamisi võimalikke veakohti ja nende kontrolli paluda. Kui viia auto teenindusse ja paluda korralist hooldust, siis hinna sisse ei käi tavaliselt muude sõlmede kontroll. Aga kui auto on juba töökojas, siis tuleb kindlasti paluda üle kontrollida ka kõik muud osad.

Veermik

Veermik on see osa autost, läbi mille on autol kontaktpind maaga. Veermiku alla kuuluvad esi- ja tagasild, rattad ning vedrustus.

Veermiku kontroll on soovituslik teostada iga kord, kui sõidukil teostatakse õlivahetus ehk siis soovituslikult iga 15 000 kilomeetri tagant.

Muidugi tasub pidevalt pöörata tähelepanu auto sõiduomadustele ning tegeleda probleemiga, kui esineb muutusi auto juhitavuses või veermikust kostub ebatavalisi helisid. Kolksud, vibreerimine ja muud anomaaliad viitavad probleemidele.

Silladetailid

Erinevad silladetailid nagu amortisaatorid, vedrud ja liigendid ei ole määratud vahetamisele kindla aja tagant, küll aga tuleb neil jooksvalt silm peal hoida.

Nende tervist kontrollitakse ka ülevaatusel, aga ülevaatuse välp on natuke uuemate autode puhul lausa kaks aastat ja selle ajaga võib mõni väike probleem kasvada väga suureks.

Silladetailide puhul on oluline meeles pidada, et nad sõltuvad teineteisest ja ühe detaili kulumine kiirendab oluliselt teiste kulumist, mistõttu tuleks need kiiremas korras välja vahetada. Edasilükkamine suurendab kulusid.

Roolisüsteem

Kiireima kulumisastmega on rooliotsad, mis tuleb lõtkude korral välja vahetada.

Kui sinu autol on roolivõimendi, tuleks kindlasti vähemalt iga kahe aasta tagant vahetada roolivõimendi õli. Nii väldib edukalt roolisüsteemi kõige kallimate osade nagu roolilati ja roolivõimendi pumba vigu, mille vahetamine on ilmselt paljude autoomanike üks suuri õudusunenägusid.

Mootor

Mootoriõli soovituslikuks vahetusvälbaks loetakse 15 000 km või üks aasta. Sportlikematel või muul moel raskemat tööd tegevatel mootoritel on asjatundjate soovitus isegi 10 000 km.

Uuematel autodel võib olla märgitud pikem vahetusvälp (kuni 30 000 km), ent võttes arvesse Eesti kliimat ning teeolusid, on soovituslik omaalgatuslikult seda teha tihedamini.

Õlivahetuse käigus tuleks välja vahetada ka õlifilter. Muud paberfiltrid, näiteks õhufilter tahaks vahetust iga 50 000 kuni 80 000 km järel. Küll aga tasub ka paberfiltritele pilk peale visata iga õlivahetuse järgselt ning tulenevalt Eesti kliimast ka suve ning talve tulles.

Käigukast

Automaatkäigukasti puhul tuleks vahetada õli vähemalt iga 60 000 kilomeetri läbimisel või käi aegajalt kontrollis.

Just automaatkastide puhul on tehase poolt sageli määratud ülipikad hooldusvälbad või räägitud üldse “hooldusvabast” kastist. Sellist asja pole aga olemas. Loe täpsemalt hooldusvälpade ja muu olulise kohta SIIT.

Manuaalkäigukastide puhul on see vahetusvälp kaks korda pikem ehk siis 120 000 km. Lisaks käigukastile tasub sama välpa silmas pidades visata pilk peale ka diferentsiaalile.

Aku

Aku eluiga sõltub mitmetest teguritest, alustades sellest, kui pikki või lühikesi sõite sa teed kuni selleni välja, kui palju elektrilisi lisasid ja kuidas kasutada. Korralise hoolduse käigus lase alati kontrollida ka aku tervist.

Kvaliteetne aku peaks vastu pidama vähemalt 5 aastat. Kui auto tühja aku tõttu aku varajases eas ei käivitu, võib tegu olla lihtsalt tühjaks jooksnud akuga, mille puhul pole tarvis akut välja vahetada vaid korralikult laadida lasta.

Tänapäevastel autodel ei piisa selleks tõenäoliselt enam pikemast maanteesõidust vaid soovitav on soetada akulaadija või lasta teeninduses laadida.

Eriti oluline on aku tervisele selle täishoidmine külmal ajal. Põhjuseks mitte ainult see, et auto käivituks, vaid isegi uus aga tühi aku võib külmade temperatuuridega pöördumatult kahjustada saada.

Rooste

Rooste eest auto kaitsmine on omaette pühendumine ning nõuab regulaarset autohügieeni. Vähe sellest, et autot tuleks puhtana hoida, tasuks tähelepanu pöörata roostealtimate kohtade kaitsmisele.

Suureks roosteallikaks on kriimud ning täkked, mis auto immuunsüsteemi ehk laki ja värvi mahakoorumisel muutuvad vältimatu oksüdeerimisprotsessi tulemusel roosteks.

Varjatud kohad

Isegi, kui autot kriimustuste ja muude vigastuste eest kaitsta, näiteks vahatamise ja korrapärase hooldamisega, võib rooste tekkida kohtades, kust sa seda oodatagi ei oska.

Näiteks tuleks hoida kuivana põrandamatte, mille alt võib niiskuse korral rooste levima hakata. Kontrolli varjatud kohti nagu näiteks varuratta alune süvend, pagasiruumi mati alune või näiteks uste alumised ääred.

Rooste kuldreegel on lihtne – mida rohkem ise vaeva näha ning hoolt kanda, seda vähem tuleb tegeleda tüütute tagajärgedega. Samuti aitab palju õigeaegne jälilesaamine.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.