Video: millest tehakse 100% taastuvallikatest Neste MY Renewable diislikütust?

Foto: Neste.

Taastuvallikatest on räägitud palju, et need säästavad loodust ja ei too uut süsinikku ringlusse, kuid kust see tooraine ikkagi saadakse? Neste on teinud selgituseks vastava video.

Praegu toodab Neste taastuvallikatest kolme ainet: lennukikütust (SAF), diislikütust (Neste MY Renewable) ja plastitoorainet. Kuigi tulemuseks on päris erineva kasutusotstarbega materjalid, on tooraine nende tootmiseks üsna sarnane. Selles mõttes sarnane, et see saadakse kokku üsna paljudest erinevatest jäätmetest, jääkidest ja biomaterjalidest, mida saab taaskasutada.

Rafineerimistehased, mis taastuvallikatest materjale toodavad, asuvad praegu Soomes, Hollandis ja Singapuris. Viimased kümme aastat on need tehased keskendunud eriti just jäätmetele ja jääkidele, mis muudest tööstustest üle jääb või ühiskonnas head kasutust ei leia.

Üks tuntumatest allikatest, millest kütuse tooraine saadakse, on restoranid ja toiduainetööstus. Sealt üle jäänud kasutatud toidurasv kogutakse kokku ning tegemist on hea energiasisaldusega heitmega, mis muidu lihtsalt prügi sekka jõudis. 

Teiseks oluliseks allikaks on toiduaine- ja keemiatööstus, kus kasutatakse loomset tooret. Ülejäänud loomne rasv, millele muidu mõistlikku kasutust polnud, kogutakse kokku ja ka see on suure energiasisaldusega lähtematerjal kütuse või plasti tootmiseks. Samamoodi kogutakse kalarasva kalatööstusest.

Mujal tööstusvaldkondades tekib veel ka taimerasvasid ja taimeõlisid, näiteks maisiõli, mis on kokku kogutud usaldusväärsetelt partneritelt. Selles osas jälgib Neste hoolega kogu tarneahelat, et kogutav toore oleks pärit keskkonda mitte liigselt saastavast tööstusest. Ka etanoolitootmises on jääke, mida otseselt mujal ära ei saa kasutada, kuid kütusetootmiseks sobivad need hästi.

Viimasel ajal on aga neile toormaterjalidele lisandunud uued allikad: näiteks metsatööstusest ja põllumajandusest tekkinud jäägid. Nendeks võivad olla nii oksad, puukooretükid, saepuru, puulaastud, juured, kulu, kasutamata taimepealsed põllult jne. Samuti on võimalik olmeprügist leida väärtuslikke toormeallikaid, kui seda hoolikamalt sorteerida.

Lähemas tulevikus saab võimalikuks ka vastavate aretatud vetikatega õhus sisalduva süsihappegaasi püüdmine ja muundamine kütuse või plasti tooraineks. Sel juhul aitab taastuvallikatest kütuse tootmine otseselt kaasa ka õhus oleva süsihappegaasi hulga vähendamisele.

Seega vajadus taastuvallikatest kütuse järele suurendab aina enam ka vajadust erinevate jäätmete ja jääkide järele, mida ümber töödelda. Esialgu nende vähesuse pärast muretsema ei pea, kuna lisaks leitakse pidevalt ka aina uusi tooraine allikaid, mida saaks ära kasutada ja mis seni mujal kasulikku rakendust ei ole leidnud.

Vaata lähemalt Neste videost:

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.