Hübriidautode hulk turul aina kasvab – need meeldivad inimestele, sest ühendavad elektri- ja sisepõlemismootoriga autode kõik head küljed. Kuid ka hübriide on erinevaid. Millised need on ning mis on peamised erinevused hübriid- ja traditsioonilise sisepõlemismootoriga auto vahel?
Hübriidautod astuvad fossiilkütustel sõitvatele autodele tihedalt kandadele
Hübriidautod on populaarsed olnud juba aastaid ning seda mitmel põhjusel. Nad ühendavad kaks erinevat tehnoloogiat, pakkudes lisaks elektrimootori eelistele sisepõlemismootori toel ka suuremat sõiduulatust. Üks suur asjaolu, mis räägib hübriidi kasuks, on säästlikkus, kuna osa sõitu toimub puhtalt elektrimootori jõul.
Hübriidajamiga autod on aja jooksul muutunud ja arenenud ning jagunevad täna laias laastus kolmeks: kerghübriid, täishübriid ja pistikhübriid. Toyota mudelivalikust leiab kaht viimast nimetatut.
Kui vaadata hübriidajamiga sõidukite müüginumbreid Euroopa Liidus, siis on need tõusnud bensiinimootoriga autodele päris kandadele. Kõikidest 2023. aastal Euroopa Liidus müüdud uutest autodest 35,3% olid bensiinimootoriga ja 25,8% hübriidajamiga sõidukid, 14,6% autodest olid elektriautod, 13,8% diiselmootoriga ning pistikhübriide oli 7,7%.
Klassikalise täishübriidi sünonüümiks on Toyota Prius
Klassikalised täishübriidajamiga autod on turul olnud juba enam kui kakskümmend aastat ning neid tunnevad inimesed ka kõige paremini. Üks esimesi täishübriidsõidukeid oli Toyota Prius, mida inimesed peavadki justkui hübriidauto ekvivalendiks.
Prius oli pikalt üks väheseid täishübriidautosid, kuni teised järele jõudsid. Tänasel päeval pakub enamik autotootjaid eri suurustes ja kerekujudega täishübriide: kompaktsetest luukpäradest kuni luksuslike tippsedaanide ja linnamaasturiteni välja.
Täishübriidajam võimaldab sõltumata auto suurusest läbida teatud vahemaa ainult elektri jõul – piirid seab süsteemis kasutatava aku mahutavus ja elektrimootori võimsus.
Linnakiirustel saab sageli sõita ainult elektrimootori jõul, säästes nii ka keskkonda. Eriti kasulik on see tüütutes liiklusummikutes, kus liigutakse väga aeglaselt edasi lühikesi vahemaid läbides ning palju paigaltvõtte tehes.
Täishübriidajamiga auto elektrimootorit laeb nii töötav sisepõlemismootor kui ka pidurdamisel vabanev energia. See regeneratiivpidurdus pikendab ka piduriklotside ja -ketaste kasutusiga, kuna osa pidurdusjõust tekitab elektrigeneraator, mille tulemuseks on väiksem koormus pidurisüsteemile.
Igapäevased sõidud elektriga
Viimastel aastatel on hakanud võidukäiku tegema kolmas versioon hübriidajamitest ehk pistikhübriid. Nende autode juures on elektriauto eelised kõige rohkem tunda – linna- ja linnalähedased sõidud saab julgelt tehtud ainult elektri jõul –, ent samas ei pea muretsema sõiduulatuse pärast, sest aku tühjenedes võtab sisepõlemismootor töö üle.
Pistikhübriidi, nagu nimetuski viitab, saab laadida juhtmega. Näiteks Toyota pistikhübriididega on võimalik õigete sõiduvõtetega linnaliikluses sõita puhtalt elektrimootori jõul kuni 100 km – sellest piisab paljudel oma igapäevaste sõitude tegemiseks. Linnas sõitmise kasuks räägib ka see, et sagedased pidurdamised laevad ühtaegu akut. Maanteel ühtlasel kiirusel liikudes aku tühjeneb, kuid seejärel sõidab auto edasi juba bensiinimootori jõul.
Väiksemate akudega kerghübriidid
Müügilt leiab ka mild-hybrid ehk kerghübriidid, mis teljele asetatuna jäävad kuhugi sisepõlemismootoriga sõidukite ja täishübriidide vahele.
Kerghübriidid ainult elektri jõul ei sõida ja efektiivsuse tagamiseks on mõistlik kasutada rohkem regeneratiivset pidurdamist ning sailing- ehk vabaveeremisrežiimi. Ökonoomsuselt ning kasutusomadustelt jäävad need “päris” hübriididele paraku alla, aga hinna poolest on täis- ja pistikhübriididest enamasti soodsamad.
Keskkonnasõbralik valik
Hübriidid on ka keskkonnasäästlikumad. Sellegipoolest peavad juhid meeles pidama, et vahet pole, millise jõuallikaga on sõiduk, säästliku sõidu tagavad õiged võtted: tuleb vältida äkilisi kiirendusi ja pidurdusi ning sõita sujuvalt.
Sisepõlemismootriga sõidukitel enamasti on hooldust vajavaid osasid märgatavalt rohkem kui puhtalt elektri jõul sõitvatel autodel, kuid õigeaegset ja korrektset hooldust vajavad kõik jõuallikad. Regulaarne hooldus ja kontroll aitavad tagada, et auto töötab optimaalselt ning ei kuluta kütust ega elektrit rohkem kui minimaalselt vaja.
Millised on sinu vajadused?
Kui hakkad otsustama, millise jõuallikaga auto valida, siis mõtle läbi oma vajadused ja võimalused. Kas vajad autot peamiselt linnas lühikeste vahemaade läbimiseks või on sul tarvis pidevalt pikki distantse sõita. Kas sul on olemas koht, kus näiteks pistikhübriidi mugavalt laadida?
Kui sõidad palju linnas, siis tasub kindlasti mõelda hübriidajamiga sõiduki peale. Ja kui ostad pistikhübriidi, siis Eesti laadimistaristu on viimaste aastate jooksul teinud hüppelise tõusu end kõige soodsam variant on see, kui saad autot juhtmega laadida kodus või töö juures. Kui need võimalused on olemas, siis tasub pistikhübriidile mõelda.
Töökindluses aga kahtlema ei pea, sest Toyota Prius on müügil olnud juba 1997. aastast ning tõestanud, et tegemist on vastupidavate autodega.
Selge on see, elektriajamitega autod on tulnud, et jääda. Hübriid- ja elektriautod on praegu oma arengu tipus, mida näitavad ka müügi- ja tootmisnumbrid. Lisaks ei erine hübriidautode hinnad enam kuigi palju ka sisepõlemismootoriga sõidukite omadest. Seega tasub efektiivsust ja mugavust silmas pidades mõelda täishübriidautole.
Rääkimata sellest, et lähiaastatel tõuseb nõudlus hübriidajamiga autode järele ka kasutatud autode turul. Nii tasub hoolikalt mõelda, kas täna osta sisepõlemismootoriga auto või hübriidajamiga sõiduk.
