Kuldar Sikk on rallisõitja ja Eesti Autospordi Liidu spordidivisjoni juht, kelle jaoks on autoga sõitmine olnud juba aastakümneid elu lahutamatu osa. Kui varasemalt pidi auto pakkuma rohkelt emotsiooni, siis täna otsib Sikk oma sõiduvahendist praktilisust ja mugavust, kuhu kogu tema pere ära mahub. Seepärast sõidabki ta igapäevaselt Toyota Corolla Crossiga.

Võib arvata, et sul on olnud aegade jooksul palju erinevaid sõidukeid, mille roolis oled istunud. Millised on silmapaistvamad autod, millega oled sõitnud?

Kõige paremini jääb meelde ikka esimene auto, mis minu puhul oli esimese põlvkonna esiveoline Opel Kadett, võis olla äkki 1981. aasta mudel.

Teine auto, mis mällu on sööbinud, on 2003. aasta Subaru Impreza STI. Selle auto juures oli tunda seda vasikavaimustust, mida nende autodega sõitmisest sai. 

Kui üldse meenutada juhtimisõiguse saamist, siis mina olin see noormees, kes juba 16-aastaselt omandas piiratud juhtimisõiguse. Kuna isa tegeles ka autodega, siis oli see kuidagi loomulik asjade kulg. Tol hetkel oli minu jaoks oluline saada ise jalad alla ja n-ö kombitsaist vabaneda.

Mida auto juures kõigepealt vaatad ja sõites esimesena märkad? Kas auto on sulle lihtsalt sõiduvahend või midagi enamat?

Eks nooruses ei olnud võimsus mitte kuidagi alahinnatud. Jah, Kadett muidugi polnud teab mis käre pill. Aga ikkagi. Nüüd, mida aeg edasi, seda rohkem olen hakanud hindama auto praktilisust, kuna mul on suur pere – lisaks lastele peab ka koer autosse mahtuma. Oluline, et kõigil oleks mugav, sealjuures mängib rolli ka see, kui hea on autosse näiteks lastetooli paigaldada.

Muidugi, ei saa salata, et ikka leian end vahel automüügikuulutusi vaatamas ja mõtlen, kas tahan suurema võimsusega sportautot. Aga siis jõuan jälle ringiga tagasi, et vajan ikkagi praktilist sõidukit.

Minu jaoks on ükskõik millise auto juures kõige olulisem see, et auto oleks tehniliselt korras. Mulle ei meeldi, kui armatuuris mõni tuli põleb või kuskil miskit kolksub.

Palun iseloomusta end autojuhina.

Kui vaadata, milliste autodega ma olen sõitnud, siis ei vaata ma kõikidele oma mineviku tegudele uhkusega otsa. Kindlasti tegin väga palju lollusi. Täna olen vanem ja targem ning seda on tunda ka liikluses. Kuna olen rallispordiga tegelenud, siis kindlasti hindan ka ohte ja riske teise pilguga kui mõni teine liikleja.

Samas juba minu isa on öelnud, et autosport on selles mõttes ohutu, et rallil sa sõltud ainult endast, kuna sa oled üksi teel. Liikluses olles mängivad ka teised liiklejad väga suurt rolli. Kõiksuguste manöövrite juures peab jälgima, mida teevad kaasliiklejad. Ja ehk ma oskan tänu suurele sõidukogemusele analüüsida paremini ning hoida vajadusel pikemat pikivahet.

Kindlasti muutis ka pere tekkimine mind palju rahulikumaks. See pani mitmed asjad hoopis uude perspektiivi.

Kasutad igapäevasteks sõitudeks Toyota Corolla Crossi. Milline on senine emotsioon ning kuidas mudel sinu elustiiliga sobib?

Corolla Crossiga olen juba üksjagu aega koos veetnud. Esimene sõit oli jaanuari lõpus Leedust Eestisse – sain auto kätte just pärast Dakari ralli lõppu ning käeharjutusena kohe korraliku distantsi maha sõita. Natuke isegi hirmuga vaatan, et tänaseks on juba 8000 kilomeetrit maha sõidetud. 

Siiani on olnud emotsioon hea, kõik tehnilised abimehed, nagu automaattuled ja distantsi hoidvad püsikiirushoidjad, töötavad suurepäraselt. Ma elan Lõuna-Eestis, seega liiklen palju väiksematel teedel ning auto on neil kenasti hakkama saanud. Ning ka talvistes oludes on auto ei ole autoga tõrkeid esinenud. 

Tõsi on see, et asju mahutades pean natuke planeerima, et nii lapsed kui koer kõik ilusti peale mahuks. Kuid seni pole ükski sõit ruumipuuduse tõttu ära jäänud. 

Kui enne sõitsin RAV4-ga, siis Corolla Cross on natuke sportlikum. RAV4 oli ikkagi  džiibilikum – suurem ja raskem. Corolla Crossiga sõites tunnen, et auto on täpsemini juhitav.

Mulle väga meeldib Toyota ergonoomika. Tunnen ennast rooli taga hästi, istumisasend sobib, väljavaade on hea. Mõnele ei pruugi meeldida, et on nii suured peeglid, aga mulle meeldib, et ei pea mingit nurgatagust otsima, vaid kõik on kohe näha. 

Meeldib ka see, et istmeid saab korralikult kokku lappida, mis toob juurde funktsionaalsust ning saab autot kasutada ka suuremate asjade veoks.

Kas oled kasutusele võtnud ka MyToyota uue rakenduse?

Olen ikka. Ma olen seda meelt, et kui keegi on lahendused välja mõelnud, siis ma neid ka kasutan või vähemalt katsetan. Hetkel on mul ka MyToyota kasutusel. See on mugav, kuna ühendab mu telefoni automaatselt. Näiteks saab MyToyota abil eelsoojenduse juba rakenduse kaudu toas olles sisse lülitada. Nii saad autoni jõudes juba sooja autosse istuda. See on meie talves väga tänuväärt lahendus. Ka annab märku, kui hoolduse aeg läheneb, ning üldse igasuguseid teavitusi, mille korral saan soovi korral esindusega ühendust võtta, kes siis aitab probleemile lahenduse leida.

Mis on sind Toyota Corolla Crossi juures kõige enam üllatanud?

Ma ei saa muidugi päris lõplikku vastust öelda, kuna kevadsuvine periood on mul autoga veel sõitmata. Kuid praeguse põhjal saan öelda, et mulle väga meeldib auto roolitunnetus – see reageerib hästi ja on täpne ja terav.  Et ma saan autot juhtida ja rool allub täpselt minu tahtele. See on vastu kõige suurem üllatus, mis Toyota on saavutanud.

Kellele sinu hinnangul võiks see auto kõige paremini sobida? 

Ma küll ei taha teha mingeid üldistusi, aga kindlasti sobib see maal elavale inimesele. Kui on vaja liigelda erinevates oludes. Kuid samas on temaga ka linnas väga mõnus sõita: kuna ta on piisavalt kompaktne, on temaga ka kitsastes linnaoludes hea parkida ja manööverdada.

Ja samamoodi mahutab sinna ka ära pere. Ehk sisuliselt võiks ta sobida kõigile, ent igaühel on omad eelistused ja arvamused. Ma ei julgeks teha sellist üldistust, et kas ta sobib nooremale või vanemale juhile.