Ida-Virumaal töötav Viru Elektrivõrkude tarkade energialahenduste juht Andres Meesak sai vähem kui pool aastat tagasi igapäevasesse kasutusse oma esimese elektrilise Toyota bZ4X-i, millega on tänaseks sõitnud enam kui 12 000 kilomeetrit.
Saame teada, kuidas sobitub elektriauto Ida-Viru teedele ja kas laadijaid on piisavalt. Mida ta arvab Toyota elektrilisest linnamaasturist ning mida elektriauto puhul kõige enam hindab?
Kui lihtne on Ida-Virumaal elektriautoga sõita? Kui palju peab mõtlema, kas ja kus saaks vajadusel sõidukit laadida?
Ega Ida-Virumaa teed võrreldes muude Eesti teedega ei erine. Kui päev on planeeritud ja ootamatuid lisasõite ei tule, on laadimisega kõik hästi. Näiteks Viru Elektrivõrkude võrgupiirkond katab Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva. Ring Narvast Narva-Jõesuusse, sealt Sillamäele ja siis tagasi Narva on umbes 65 kilomeetrit. Ühe laadimisega saab seda ringi teha vähemalt viis korda.
Küll tuleb arvestada, et Jõhvist ida poole jääb laadijaid selgelt harvemaks. Samuti on PlugShare’i kaardil täna veel laadijatest tühi maa Rakverest-Jõhvist lõuna poole Jõgeva-Mustvee jooneni. Seal on suured asulad – Laekvere, Simuna, Vinni, Rakke, Koeru, Kadrina, Tamsalu – üheski pole ühtegi avalikku laadijat.
Millal esimest korda elektriautoga sõitsid? Kas mäletad seda kogemust?
Esimest korda katsetasin elektriautot umbes kümme aastat tagasi, kui turule tuli Nissan eNV200 Evalia ja eNV200 kaubik. See auto meeldis mulle oma kontseptsioonilt ja sobis pere teiseks või kolmandaks autoks.
Siiski üks nädalavahetus sügisesel ajal linnast 65 kilomeetri kaugusele maale ja tagasi tegi väga teravalt selgeks, et elektriautoks on veel liiga vara. Kuigi sõita mulle selle autoga meeldis, siis aku mahutavus ja ilmselt ka sõiduki enda energiakasutus olid sel ajal siiski hoopis teisest klassist võrreldes tänaste elektriautodega.
Praegu sõidad Toyota bZ4X-iga. Millised on esimesed muljed nüüd, kui oled mõnda aega saanud selle autoga sõita?
Jah, kasutan maist alates igapäevase tööautona Toyota bZ4X-i. Sõidan tänu tööle palju ning kogunenud on juba üle 12 000 kilomeetri.
Positiivne on elektriautodele omane raske ja madal raskuskese ning hea kiirendus, mis on eriti oluline maanteel, kus sageli sõidukid kogunevad mõne aeglase sõiduki taha kolonnidesse. Sellistest kolonnidest möödasõidud on tänu heale kiirendusele turvaliselt tehtavad.
Mis on täiselektrilise Toyota bZ4Xi puhul kõige enam üllatanud?
Kõige enam on üllatanud tagumise istmerea jalaruum. See on tõesti muljetavaldav sellise suurusega auto kohta. Samuti tunnen mingil määral puudust oma Land Cruiseri V8 diislijorinast. Veidi harjumatu on ka elektrimootorite kõrgsageduslik vilin.
Kas oled pidanud oma sõiduharjumuste juures võrreldes varasemaga midagi muutma?
Ma sihilikult ei ole tahtnud midagi oma sõiduharjumustes muuta. Kasutan seda autot täpselt nii nagu sisepõlemismootoriga autot. Auto on tarbeese ja aitab mul tööd teha. Laadimise ajakulu tõttu pean mõnevõrra täpsemalt planeerima oma päeva. Ehk muutma ei pea mitte sõiduharjumust vaid oma tarbimisharjumust ja päeva peab paremini planeerima, võttes arvesse ka auto eripärasid.
Kindlasti saab talv olema auto tegelik proovieksam – kui on pime, sajab paksu sulalund, soojendus ja klaasipuhastid töötavad pidevalt, vaheldumisi tuleb kasutada lähi- ja kaugtulesid ning maanteed katab sulalumepudru, millest auto peab läbi sõitma.
Millist muljet on avaldanud sulle Toyota bZ4X-i sõiduomadused?
Hea auto, vähemalt suvel küll. Minu kasutada on esiveoline mudel. Kuna olen alates 90ndatest sõitnud ainult neljaveoliste autodega, siis talvel eelistaksin kindlasti neljaveolist modifikatsiooni. Eriti arvestades meie talvist teede seisukorda, kui ka suuri maanteid katab sageli lumepudru. Seni aga pole auto kordagi hätta jätnud.
Kellele sinu hinnangul sobib Toyota bZ4X?
See on väga hea keskmine pereauto. Arvestades auto ruumikust võiks ta olla ka mugav reisiauto. Lihtsalt tuleb aega planeerida ja teha laadimispause.
Kas Ida-Virumaal võiks igapäevaselt sõita inimesed ringi elektriliste sõidukitega?
Ma ei näe ühtegi põhjust miks ei võiks. Elektriauto, eriti kui on leitud tavapärase parkimiskoha lähedane laadimise võimalus, annab võimaluse käia kodust kaugemal tööl nii, et suurt osa palgast ei pea kulutama kütusele.
Peame arvestama, et Ida-Virumaal on majanduse struktuur kardinaalses muutumises. Põlevkivisektoriga seotud töökohad kaovad ja uued tekivad asemele tööstusparkides. Ei ole haruldane, et Jõhvis või Toilas elavale inimesele leidub sobiv töökoht Narvas.
Jõhvist Narva on umbes 50 km, kui sõita 20 tööpäeva kuus edasi-tagasi, teeb see pea 2000 kilomeetrit kuus. Lisame siia juurde ka elektriauto odavama hoolduse. Seega on elektriauto keskmise pere jaoks hea valik ja annaks vabaduse leida töökoht ka kodust kaugemal.
Ida-Virumaal saab avalikus laadijas oma elektriautot börsihinnaga laadida
Ida-Virumaa on olnud aastakümneid Eesti elektritootmise kants. Kuidas on lood elektriautodega? Transpordiameti statistika näitab, et kohalik elanik on pigem konservatiivne ning sõidab sisepõlemismootoriga autoga. Miks see nii on ja kuidas seda harjumust muuta, räägib Andres Meesak lähemalt.
Kiirlaadijate asemel olete paigaldanud tavalise kiirusega laadijaid, mille eest tasuvad inimesed täpselt börsihinna järgi. Miks olete sellise lahenduse kasuks otsustanud?
See on selgelt ratsionaalne ja majanduslikult kaalutletud otsus. Kiir- (50 kW) ja ülikiirlaadijad (100+kW) on meie hinnangul suunatud pigem läbisõitjale, kes ei taha laadimisele liiga kaua aega raisata. Selliste laadimiskohtade rajamine on väga ressursimahukas – ainuüksi võrguliitumine ülikiirlaadija väljaehitamiseks võib maksta kulupõhiselt enam kui 100 000€.
Nii nagu Viru Elektrivõrgud on jaotusvõrk kohalikule kogukonnale, on ka meie kontserni ettevõtte Viru Energo poolt arendatava laadimisvõrgustiku eesmärk eelkõige kohaliku elanikkonna ja külaliste teenindamine kohtades, kus pargitakse pikemaks ajaks. Näiteks Narva-Jõesuus randa minekuks. Seega valisime oma koostööpartneriks Eesti tootja VOOL, kelle 22kW laadijate najal oma võrgustikku arendame.
Viru Energo laadijates on selgelt odavam laadida suvistel päevastel päikeselistel tundidel, öötundidel ja sügis-talvistel tuulistel tundidel, kui elektri börsihinda kujundavad madala tootmiskuluga päikese- ja tuuleelektrijaamad või kui tarbimine on madal.
Meie kodupiirkond, eelkõige Sillamäe ja Narva, on korterelamutest koosnevad linnad. Üksikeramute osakaal on siin oluliselt väiksem kui mujal Eesti piirkondades. Korterelamute juurde piisava koguse laadimiskohtade rajamine saab olema elektrivõrgule paras väljakutse.
Elektriautode uued omanikud kiruvad tihti, et iga teenusepakkuja nõuab järjekordse rakenduse allalaadimist ning on üpris tülikas. Teie lahendused on seotud QR-koodidega ning kohese mobiilimakse võimalusega. Miks sellise lahenduse peale välja läksite?
Ma tõepoolest ei saa aru, mis teema neil laadimisjaamade operaatoritel nende äppidega on. Mida peaks tegema vanaisa, kellele lapselaps linnast kingib kasutatud elektriauto, et oleks odav sõita ja poes käia, aga kes kasutab siiani töökindlat Nokia nuputelefoni?
QR-kood ja kohene mobiilimakse on pool rehkendust. Kliendil peab olema siiski nutiseade, et skännida QR-kood ja aktiveerida laadimine. Aga VOOLu lahendus on täna lähim ideaalsele, kus tasuda saaks pangakaardiga, nagu tavatanklas. Seda enam, et laadimiste summad on üldjuhul oluliselt väiksemad, kui bensiini või diisli tankimisel.
Olete kutsunud kohalikke inimesi üles andmaks teada, kuhu võiks veel selliseid laadijaid paigaldada. Kuidas inimesed on reageerinud?
Saame iga nädal mõne päringu, tavaliselt juba elektriauto soetanud inimeselt, küsimusega kas tema parkimiskoha lähedusse on plaanis paigaldada laadija või mida selleks teha tuleb. Oleme saanud ka päringuid, kus klient soovib korterelamu juurde isiklikku privaatset laadimiskohta.
Tänaseks on peaaegu kõik laadimiskohad, mis me viimastel kuudel oleme rajanud hästi vastu võetud ja aktiivses kasutuses. Vaid üks laadimiskoht, mille suvel rajasime Narvas on väiksema kasutusega, kuid ilmselt seegi ajas paraneb.
