Et mõista auto käivitusaku eluea mõjureid, peab alustama päris algusest. Keskmine aku koosneb õige tihedusega (umbes 1,27 kg/l) elektrolüüdist ehk vee ja happe segust ning õigest aktiivainest, mis on plii või tina ja muude metallide segu.
Elektrivool tekib akus keemilise reaktsiooni käigus, kui vabanevad elektronid. Akuvedelik muutub protsessi tagajärjel n-ö lahjemaks ning hiljem akut laadides käib kõik lihtsustatult öeldes vastupidi ehk elektrivool taastab elektrolüüdi algse tiheduse.
Aku eluiga väljendatakse laadimistsüklite arvuga. Mida kehvema kvaliteediga (ebapuhtam) on aku aktiivaine, seda kiiremini see laguneb ja ära pudeneb ehk mida paremad on materjalid ja paksemad akuplaadid, seda rohkem laadimistsükleid aku ka talub, sõltumata tüübist.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 21, november 2024
Kõik selle ajakirja lood
