Ilmselt pole enam kaugel aeg, kui auto lihtsalt ütleb, mis sel mureks on. Sinnani peab aga sõidukiga suhtlema OBD vahendusel. Kõik bensiinimootoriga autod alates aastast 1996 ja diislid aastast 2004 kasutavad kommunikatsioonistandardit OBD II (On Board Diagnostics, e k pardadiagnostika).
Praktikas tähendab see üht juhikoha läheduses peituvat pistikupesa, mille kaudu saab vahetada infot auto „ajuga”, alates diagnostikast ja lõpetades eri parameetrite muutmisega. Just OBD-pessa pistetav skanner ongi esimene asi, mis teeninduses autoga ühendatakse ning millega tuvastatakse auto eri hädadele viitavad veakoodid.
Milliseid lahendusi on?
Saadaval on aga ka lugematult nn OBD-adaptereid, millest odavamad maksavad alla 10 euro. Mida nendega teha saab?
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
![](https://geenius.ee/app/uploads/2024/02/81defd7054068266474499673cb74c04-1.jpg)
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 4, veebruar 2024
Kõik selle ajakirja lood