Eriti kindel on minna automaat- või käsipesulasse, kus protseduuri sisse kuulub ka kuivatus. Kui väljas pole just -20 kraadi või madalam, siis midagi hullu ei tohiks juhtuda ka selvepesulas. Eriti kui näiteks on pärast plaanis külastada mõnd kaubanduskeskust, millel on siseparkla ja auto saab natuke kuivada.

Selvepesulas on kasulik läbi teha veel üks etapp, juhul kui seal see saadaval on. Kuumvaha, vaha, nano vaha – kasutusel on erinevad nimed, aga, seda on hea kasutada, kuna kantakse auto kerele sooja veega. Vastasel juhul võib autole tekkida jääkiht. Nanovaha annabki pesuprotsessi lõpetamisel tulemuse, kus vesi tõmbub tilka ja veereb värvkattelt enne maha kui külmuda jõuab. See pole otseselt kohustuslik, aga lisab natuke külmakindlust.

Kodustes tingimustes pesemiseks peaks olema võimalus autopärast garaaži ajada ning hea oleks ka fööniga üle puhuda olulised kohad nagu näiteks peeglite kinnitused ja linkide vahelt.

Lähtuda saab ka loogikast, et talve jooksul sulab ja külmub auto lume ja jää tõttu korduvalt ja vesi voolab nii tihendite kui lukkude peale. Kui sul on ka ilma pesemata lukkude ja muude asjadega probleeme, siis muidugi võib pesemine neid tekitada ja mõistlik oleks probleemid enne ära lahendada. Oluline on pigem, et auto oleks korrektselt talveks ette valmistatud, mis sisaldab ka uksetihendite silikooniga määrimist külmumise vältimiseks.

Miks külmaga pesemine just oluliseks võib osutuda?

Külmade ilmadega võib auto pesemine osutuda isegi olulisemaks, sest tänavatele hakatakse libeduse vältimiseks pihustama vedelat kloriidi. Seda on igaüks kogenud, kui puhta autoga liiklusesse minnes kattub see peagi valge kihiga. Sool ja värv või metall pole kunagi omavahel hästi läbi saanud, seega peaks sellise kihi eemaldama võimalikult ruttu.