Eesti on õigusega Euroopa Liidu riikide seas, sest Eestiski käivad asjad vägagi euroopaliidulikult. Kui Brüsselis kuulutatakse Venemaale kadu ja hävingut tänu kehtestatud majandussanktsioonidele, aga samas gaasi ja rauda ostetakse Venemaalt miljardite eest endiselt ning juristid jälgivad kotkasilmi, et oligarhi vastu suunatud sanktsioon ei tabaks oligarhi mõnd firmat, siis jääb üle ainult käsi laiutada – mis kasu on sellisest tsirkusest?

Sama lugu on meie politseiga, mis sõnades ajab taga nullvisiooni ehk liiklusõnnetuses hukkunute kadumist, kuid tegudes piirdub peamiselt kiirusemõõtmisega, kuulutades veekalkvel silmil pidevalt, et kiirus tapab.

Kõike muud on lihtsam teha

Suurem osa politsei avastatud kiiruse ületamistest on samas suhteliselt tühised ehk ühtki inimelu „30” alas 35 km/h või „50” alas 53 km/h sõitnu tabamisega ei päästa – tegu on enamjaolt tuima ja tulutu tööga. Või kuidas teisiti põhjendada Tallinnas öisel ja inimtühjal Paldiski maanteel 50 km/h piirangu jälgimist: lai tee, kus kõik vöötrajad selvefooriga ning veel äsja võis sõita 70 km/h.