Nagu minu puhul ikka, teeb elutee vahel juhuste tõttu kõikvõimalikke käänakuid. Kuna mu põhitöö pakub aasta algul vähemalt paari vaba kuud, otsustasin tänavu mitte kodus taas vanu seriaale vaadata, vaid midagi päriselt teha.

Osalt seetõttu, et kogu see kuude kaupa talveunes lamamine ja seljasügamine hakkas aastatega lõpuks ka ajudele. Aga juhus pakkus mulle ka võimaluse minna ühte ettevõttesse kulleriks, täpsemalt pakiautomaate täitma.

Hommikul kell viis äratus, kuueks linnaserva tööle, kaubik pakke täis ja siis pakke automaadikappidesse panema! Milline rutiini lõhkumine! Siiani oli mul kombeks viie paiku hommikul hoopis magama minna …