„Musta kaardiga tuletame sõidukijuhtidele meelde, et kiiruse ületamine on üks raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste peamistest põhjustest. Kiiruseületamisega võidetud vähene aeg ei kaalu mitte mingil juhul üles raskeid või pöördumatuid tagajärgi, mida võib liikluses kiirustamine endaga kaasa tuua. Oma aega tuleb osata planeerida viisil, mis ei pane enda ega teiste elusid ohtu,“ ütles Loigo.

Rekord on 22 rikkumist aastaga

Kõige rohkem liiklussüütegusid pani käesoleval aastal toime 2002. aastal sündinud noormees, kes jäi aasta jooksul politseile silma 22 korral. Tema rikkumiste hulka kuuluvad muu hulgas nii juhtimisõiguseta kui ka alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine. Kõige rohkem hoiatustrahve kiiruseületamiste eest määrati 1966. aastal sündinud mehele, kellel on neid aasta jooksul kogunenud lausa 147.

Enim panid kaardisaajad toime lubatud sõidukiiruse ületamisi, muid liiklusalaseid rikkumisi ja liiklesid sõidukiga, mis polnud läbinud tehnoülevaatust. 57 korduvrikkujat põhjustasid viimase aasta jooksul kokku 64 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 22 inimest.

Kõige rohkem on kaardisaajate seas 22–31-aastaseid põhihariduse ja Eesti kodakondsusega noormehi. Kaardi saab ka 56 naist.

Kaardi saajatest enamik ehk 312 elab Harjumaal, neist 224 Tallinnas. 109 kaarti läheb Ida-Virumaale, neist 41 Narva ja 31 Kohtla-Järvele. Pärnumaale saatis politsei 72 ja Tartumaale 70 kaarti. Järgevad Lääne-Virumaa, kuhu saadeti 36 ja Valgamaa, mille elanikud said 33 kaarti.