Koostöös Stanfordi ülikooliga saavutasid Toyota vägagi ainulaadse eesmärgi, milleks oli esimene täisautonoomne tandem driftimine. Kahte modifitseeritud GR Suprat kontrollisid arvutid ajal, kui need kõrvuti külglibisemises olid.
Kriitiline komponent just tandemdrifti jaoks oli kahe auto vaheline info jagamine läbi selleks mõeldud WiFi võrgu. Arvutid sõidukite sees vahetasid infot oma asukoha ja plaanitud trajektoori osas.
Juhtauto eesmärk oli hoida pidevat külglibisemist mööda määratud rada ja teine masin pidi liidri kõrval driftima ning muidugi ka sellega kontakti vältima. Sõidukeid kontrollinud arvutid lahendasid “probleemi”, et auto hoida pidevas külglibisemises kuni 50 korda sekundis, pidevalt arvutades, kui palju on vaja gaasi lisada ja mis nurga all esirattaid pöörama.
