Küsimused, mida keegi pole küsinud

Kuidas lõhnab sinine? Kas õhk on õnnelik? Kuidas sõita ühelt Munamäelt teisele? Kahe esimese küsimuse vastuseid võite meile saata, kolmanda vastasime ise ära.

Suur Munamägi on aastaringselt atraktiivne sihtpunkt, sest kui sa sealt pilvepiirilt üle õitsva Eestimaa vaatad ja rõõmulaule maailma saadad, siis tegelikult avaneb sama hingemattev pilt ka igal muul aastaajal. Sihtpunkt, kuhu iga eesti inimene PEAB korra oma elus sattuma.

Otepäält mõni kilomeeter eemal asuv Väike Munamägi on aga suusakeskus, kuhu suvel on küll kena üles ronida, aga autoga seda teha ei saa ja jalgsi käimine on nii 19. sajand. Piirdusime pildiga ning asusime teele.

Kohustuslik puukallistus

Lihtsalt ühelt mäelt teisele sõitmiseks pakub Google Maps kahte võimalust, aga meie soovitus on valida pikem tee, mis läheb Antsla juurest. Kindlasti lisage vahepeatuseks ka Rõuge ning lõpus saab läbida pikemalt Haanja loodusparki.

Sõna Haanja ja teed ühes lauses peaks teadlikumale autosõbrale juba nii mõndagi ütlema. Otsige välja oma sõidukindad ning kinnitage lahtised esemed, ärge kõhtu liiga täis sööge ning tellige ilus ilm – see saab olema imeline!

Sõidurõõmu mõttes nauditav on juba lõik Väike Munamäe juurest esimese sihtpunktini, milleks on Eesti vanim ja ühtlasi ka jämedaim puu Tamme-Lauri tamm.

Dendroloogia ja koduloo huvilistele meeldetuletuseks, et tamme kõrgus on 17 meetrit ja ümbermõõt rinnakõrguselt 8 meetrit.

Uurijate sõnul läks puu kasvama 1326ndal aastal. Jüriöö ei plaaninudki veel üles tõusta, küll aga käis kõva kemplemine pihkvalastega.

Puu külastamiseks tulebki teha sisse alguses mainitud väike nõks, aga see on nii pisike, et tasub kindlasti end ära. Kui tamme juures pildid tehtud ja keha ning meel iidset energiat täis laetud, seisab ees laskumine Urvaste kiriku juurest alla orgu.

Trimmeriga ajaloohuviline

See mõnisada meetrit on visuaalselt võimas ja sõiduoskuse mõttes väljakutsuv lõik. Ma sõitsin seda kohe mitu korda. Oru põhjas asuv vasakkurv võib tunduda lauge, aga jõud, millega sind kurvist välja tahetakse visata, on ootamatult suur. Ma väga palun, ärge oma ja auto võimeid üle hinnake.

Oru teisel nõlval on “National Geographicu” kollane aken, kust näeb kirikut ja laskumist teise rakursi alt. Võimas, kas pole?

Elus ikka tuleb ootamatusi ette ja seekord tabas see kohaliku trimmerimehe näol. Algul märkamatuks jäänud heinas külitav ning puhkepausi pidav töömees ehmatas mind hoogsa tervitusega esmalt kangeks. Seejärel tekkis mul kohe eht-eestlaslik tõrge teemal “oh kurat, see veel puudus…”

Tunne oli aga ennatlik, sest mees osutus kohaliku ajaloo ja eluga nii hästi kursis olevaks inimeseks, et sain veerand tunni jooksul väga korraliku ja sisuka ajalooloengu orus asunud kõrtsi kohta, sellest kuidas inimesed liikusid ja mis elu elati. Oleks rohkemgi kuulnud, aga linnainimesele omaselt oli kiire edasiliikumisega.

Näiteks oli nõukaajal plaanitud oru põhjas asuv kurv sirgeks tõmmata, sest see võttis hoo maha ja siis ei saanud kõik autod alati mäest üles. Õnneks jäi see plaan katki.

Vaatetorn, mis annab teada lapse sünnist

Kui sõidule on kaasa võetud lapsed, võib teha peatuse Antsla liikluslinnas ja noortele õpetada autojuhtimise põhitõdesid või neid ise meenutada. Väga kenasti varustatud ja lapsesõbralik koht.

Edasi viibki pikem lõik läbi kaunite Lõuna-Eesti külade Rõugesse. Kaunis järv ja rand on kohustuslik, aga Rõuges asub ka Eesti kõige ägedam vaatetorn – Pesapuu (ilusad pildid lingil).

Kihvti disainiga torni teeb eriliseks see, et kui vallas sünnib laps, siis põleb tornis asuv “kuldmuna” sel õhtul vastavalt kas sinise või roosaka värviga.

Kindlasti ronige tippu ja imetlege avanevat vaadet. Võite mängida ka Everesti vallutamist ja nimetada seda Munamäe baaslaagriks, kus natuke aklimatiseeruda ja kõrgustega harjuda.

Rõugest Haanjasse, Suure Munamäeni viiv tee esindab täpselt seda, milleks sportlikuma loomuga autod on loodud. Mitte Viru ringil turistide ehmatamiseks vaid üles-alla ja vasakule-paremale vänderdavate teede läbimiseks. Ma kipun end kordama, aga enamike heade sõidurõõmuteede võlu seisnebki selles, et lustisõidu jaoks ei ole vaja kiirust ületada ja eludega riskida.

Suur Munamägi pikemat tutvustust ei vaja. Sirutage jalgu, kõndige vaatetornini, minge üles jalgsi või liftiga ning laske silmal puhata. Pole ju paha, mis? Tornist alla ajab vaid rõõmustav teadmine, et Haanjast on vaja kuidagi ka ära sõita.