Autogeeniusel oli oma Väljasõidu rubriigi raames kindel plaan sel talvel ka ametlikku jääteed sõita. Tegemist on ikkagi sündmusega ja kes ei tahaks autoga üle mere sõita? Kuigi, peab tunnistama, et üldiselt olen ma väga maapind-tüüpi inimene. Ei tunne ma ennast kindlalt merel, ega õhus.

Varane ärkamine ja kiire tegutsemine tähendas seda, et 8:30 ametlikult avatavale jääteele sõitis Autogeeniuse punane Jaguar esimesena.

Küsimusele Suure Viigi sügavuse kohta, vastasid jäätee rajajad Raivo ja Roger Õiglas: “Nagu hiidlased ütlevad, et jalad ulatuvad ilusti põhja. Ainult pea ei ulatu välja.”

Tegelikult on veesügavus vaid kaks meetrit, seega ülemäära suurt ärevust ei tekitanud. Kui peaks juhtuma halvim, siis auto katusel seistes peaks kenasti välja saama, lohutasin ennast.

Raja reeglid näevad ette, et kiirus peab olema kas kuni 25 km/h või 40-70 km/h, et ei tekiks ohtlikku vibratsiooni. Valisin muidugi selle teise vahemiku, sest rada oli lai, lumest puhas ja võrdlemisi kurvivaba. Sõidu mõttes ei midagi ohtlikku. Autol ei tundunud ka midagi selle vastu olevat, et naviseadme järgi sõitsime keset suurt sinist vett.

Österby poolses otsas asub ka eraldi tähistatud libedasõidurada ehk siis jäärada natuke äkilisemaks sõiduks. Kalda lähedal asuv väga kurviline rada on piisavalt ranna lähedal ja tõenäoliselt lausa põhjani läbi külmunud.

Raivo Õiglas rääkis, et jääteed kontrollitakse mitu korda päevas ja selliste ilmade jätkudes ennustaks vähemalt paarinädalast lahtiolekuaega.

Noarootsist pidi regulaarselt Haapsalus tööl käima üheksa inimest, lisaks veel inimesed, kellel on aeg-ajalt vaja nende kahe koha vahet liigelda, nii et võidetud kilomeetreid tuleb selle ajaga ilmselt tuhandeid.

Kuulda on, et planeeritakse ka Vormsile jäätee avamist, aga selle kohta annab infot maanteeamet ning ise kindlasti ei soovita kellelgi proovima minna enne, kui ametlik tee pole avatud.