Eesti niiske kliima ning talvel teedele pandav sool muudavad nii auto värvkatte kui ka põhja korrosioonile väga vastuvõtlikuks. Kas roostega on lootusetu võidelda või saab autoomanik auto heaks siiski üht-teist ära teha?
Korrosioon värvkattel
Rooste vastu on abi regulaarsest välispesust, kasutades korraliku survepesurit, leotusainet ja šampooni. Nii saab värvkattelt ja detailide ühenduskohtade vahelt eemaldada mustuse, sh liivaterad ja piduriketastelt eraldunud ning värvi külge kleepunud metalliosakesed või lausa väikesed metallitükid.
Need vaevu nähtavad pruunikad täpid nimelt põhjustavadki aja jooksul korrodeerumist. Kui pigileotusainega pesemine metallitükke ei eemalda, tuleks kasutada spetsiaalset metalli eemaldamise leotusainet. Peale regulaarse autopesu tuleb autot minimaalselt kord aastas vahatada, sest see annab värvkattele täiendava kaitse.
Korrosioon auto põhjal
Auto põhja korrosioonikaitse algab ARS Autoteeninduses rattakoobaste pesemisest, mille eesmärk on eemaldada enne lahtimonteerimist logaritele ja rattakoobastesse kogunenud mustus.
Seejärel võetakse auto põhi lahti ning tehakse survepesu, mis eemaldab mustuse, pori ja lahtise rooste. Alusraamiga maastikuautodel pestakse raam seest porist puhtaks ka spetsiaalse torude pesemiseks mõeldud survepesuriga. Pärast pesemist kuivatatakse põhi suruõhuga ning lastakse autol soojas garaažis kuivada.
Põhja ja eelkõige alusraami on koduste vahenditega väga raske pesta, see töö on mõistlik jätta meistritele, kel on selleks spetsiaalsed vahendid. Kindlasti tasub töökoda valides teha taustauuring, sest osa töökodasid, kes pakuvad korrosioonikaitset, ei pese autot põhjalikult ning see tähendab, et korrosioonikaitsevahend ei jõua vajalike keredetailideni ja töö ei ole seega kvaliteetne.
Missugused kaitsekihid valida?
Paljud teenindusse jõudnud autod on juba suuremal või vähemal määral roostes. Tõhusaim on korrosioonikaitse siis, kui kattekihid saab kanda veel korrodeerumata pindadele. Seega tuleks korrosioonikaitse teha kas kohe pärast uue auto ostmist või vähemalt enne rooste ilmumist. Kui auto põhi on juba roostes või on sel roostetäpid, tuleks sellele kanda roostemuundurit (roostesurma).
ARS-il on hea kogemus Dinitroli toodetud muunduriga D. Rust converter RC800. Tugevalt korrodeerunud pinnale kantakse muundurit minimaalselt kaks kihti ning lastakse sel ööpäev kuivada. Järgmisel päeval kantakse kõikidesse kerekarpidesse, uste ja luukide sisemusse, porikoobaste ning põhja sise- ja välispindadele ning alusraami sisepinnale immutusõli Dinitrol ML. Selle ülesanne on tungida pragude ja liitekohtade ühenduste vahele, et aeglustada korrosiooni levikut.
Vajadusel korratakse tööd uuesti, et immutusõli tungiks ka sügavamatesse roostekihtidesse. Pärast 24-tunnist kuivamist kaetakse auto põhi ja rattakoopad põhjakaitsevahaga D. Kaitsemastiks 4941/CAR. Toode kaitseb autot rooste ja autopõhja kivilöökide eest. Kahekihilist korrosioonikaitset tuleks uuendada alles 2–3 aasta pärast.
Uutel, veel korrosioonita autodel on soovitatav kasutada sisemiste karpide ja raamide kaitseks toodet D.Penetrant 1000. Tegemist on vett ja niiskust hülgava kaitsekihiga, mis ei lase korrosioonil tekkida, sest puudub hapniku juurdepääs. Pealekandmisel on oluline jälgida, et karpide all asuvad vee kondensavad jääks katmata.
Lõpuks pannakse autole tagasi põhjakaitsed ja logarid. ARS Autoteeninduses saab lasta teha ka värvi- ja keretöid. Tähele tuleb panna, et kui auto põhjas või küljekarpides on juba roosteaugud, tuleb kereparandustööd kindlasti teha enne kaitsekihtide pealekandmist, sest pärast seda on keevitustööd tuleohtlikud.
Dinitrol korrosioonikaitseainete kasutusjuhendi leiad SIIT.
Kui tundub, et auto põhjalikku korrosioonikaitset on omal käel teha keerukas, tuleb appi üle 15-aastase kogemusega ARS Autoteenindus. Konsultatsioon ja kere ülevaatus on tasuta. Põhjalik kahekihiline korrosioonikaitse koos põhjapesuga võtab keskmiselt aega 3–5 päeva. Selleks ajaks pakub ARS klientidele asendusautot hinnaga u 15 eurot ööpäev.
Vaata videost, kuidas auto saab peale korrosioonikaitse.
