Häda on selles, et Renault pani mootori taha. Nii et kõik mõtlesid: “Noh, kui see on seal nagu Porsche 911-l, siis peab see ka tunduma nagu Porsche 911.”

Eee… ei. Väikese Peugeot’ mootor on ees täpselt nagu Ferrari Californial, aga need kaks autot tunduvad sarnased ainult selles perspektiivis, et mõlemasse tuleb sõitmiseks sisse istuda.

Ja rääkides Peugeot’st. Mu sõber ostis hiljuti oma tütrele kohutava 108. “Mis sul arus oli?” ulgusin. “Sa pead tütart ikka väga vihkama. See on õudne auto.” Ta kuulas rahulikult, kuidas undasin, et väljast on see masin mannetu ja seest paistab odav, ning teatas siis: “Jah. Aga temaga kaasneb kolm aastat tasuta kindlustust, mis aitab mul kokku hoida kuus tonni.”

See on asi, mida siin äris unustama kipume. Meile ei tule pähegi, et kui meie otsime Stowe-kurvist 190-ga läbi kihutades juhitavusanomaaliaid, huvitavad enamikku inimestest hoopis turvalisus ja ülalpidamiskulud ning neil on täiesti ükskõik rehvide hõõrdumisest ja sellest, kui hästi auto viimase vindi peale aetuna kurvi muhke loeb.

Mis toob mind tagasi Twingo juurde. Mulle ei meeldinud see ausalt öeldes samuti, sest ma lihtsalt ei näe “linnaauto” mõtet. Jah, see maksab umbes 75 senti. Aga seegi pole teab mis hea investeering, kui arvestada, et pead ta koju jätma iga kord, kui soovid läbida rohkem kui 50 km.

Olge lahked, muiake põlglikult. Ja öelge, et kui sel on mootor, on see kõigiti võimeline maanteel reisima. Ja keda huvitab, et see kipub põrkama, lärmama ja käest libisema? Hmmm. See argument ei päde üldse, sest tegelikult ei saa väga väike väga väikese mootoriga auto maanteega hakkama.

Vajutad jala pealesõidul põhja ja kiirendad nii meeleheitlikult, et klapid hakkavad kapoti sisse mõlke taguma, aga maanteeni jõudes liigud ikkagi vaevu 90 km/h. Mis on probleem, sest äärmist rida blokeerib reka.

Kuidas käitud? Sa ei saa edasi sõita, sest sind litsutakse laiaks. Sa ei saa kiirendada, sest mootor annab juba praegu endast kõik. Ja sa ei saa pidurdada, sest siis võtab mõistliku kiiruse saavutamine taas liiga kaua aega.

Ja siis kerkib veel mägede küsimus. Minu tütre 0,00001-liitrises vanas Fiestas istudes tuli hakata M40 Chiltersit ületavale rambile mõtlema juba mitu kilomeetrit enne Banbury’t. Ja isegi siis hingeldas ja ähkis see masin lõpuks nii nagu mina trepist üles jõudes.

Külavahel pole asjad paremad, sest pisikese mootoriga autos tuleb sõita eessõitva masina juhiga samas tempos. Kui see juht juhtub istuma traktoris, on see väga tüütu. Samuti on tüütu see, et lõpuks üritad sa siiski möödasõitu, mis paraku lõpeb su surmaga – sest selleks kuluva nelja tunni jooksul mõni masin ikka vastu tuleb.

Palun saage aru. Ainult linnasõidu jaoks mõeldud autod on tobedad, sest linnas on sul ka Uber ja korralikud autod ja metroo ja bussid ja jalgrattarajad. See on ainus koht, kus autot vaja ei lähe. Ja kus läheb – ehk absoluutselt igal pool mujal -, seal on linnaautod lärmakad ja ohtlikud.

Ning see toob mu Renault Twingo GT-ni. See sündis linnaautona, ent sellesse on puhutud pisut ka päris maailma elu. Sel on küll pisike 0,9-liitrine mootor, ent siiski turbo, nii et uhkeldab soliidse 108 hobujõuga. See kõlab nagu need pisikesed pitsud, kes oskavad ulguda nagu Taani dogid. See meeldis mulle, oli meelelahutuslik.

Kiirus meeldis samuti. Ma tean küll, et 108 hobujõudu ei kõla just suurejooneliselt, ent täpselt sama palju said sa kätte ka vanast Golf GTI-st. Ja keegi ei väitnud, et see on maantee jaoks liiga aeglane.

Jõudu jagab mootor veidralt – sedasi tükikaupa. Kuid tegelikult on lustlik kiirendada mööda kõigist peresedaanidest autoga, mis tegelikult kuulub Hot Wheelsi mänguasjade komplekti.

Juhitavus pole nii muljetavaldav. Selle tabamiseks peab olema hiromant – tunnetus puudub absoluutselt – ning see, et mootor on viidud taha, ei paista ka kuskilt välja. Sportlik see ei ole. Ja see on okei, sest õigupoolest on see ju tõesti loodud linna jaoks. Sel vaid juhtub olema piisavalt jultumust hakkama saada ka muuga.

Välja näeb see vapustav. Ilus niikuinii, aga tänu nägusale õhu sisselaskeavale ja topeltsummutile on see isegi hiilgav. Minu masinal olid ka muidu lisade alla käivad triibud, mistõttu tundsin end nagu seebikarbiralli staar… ja üheksa-aastane. Lai naeratus oli näol.

Muljetavaldava kraami juurde pole ma aga veel jõudnudki. Ühel õhtul läksin välja, esiistmel veel üks täiskasvanu ja taga kolm teismelist. Hädaldamist oli palju, ma möönan, aga ei saa salata, et ära me mahtusime. Ja kui kiirendasin, summutas see väike vihisev mootor isegi hädaldamise.

Ainus häda on see, et nii tehes muutub mootor kuumaks, mis tähendab, et sama juhtub ka kõigega, mille oled pannud pagasiruumi. See on auto, mis suudab su toidukraami juba enne kojujõudmist maitsvaks kärtskuumaks omletiks muundada.

Ahjaa, ja siis on veel pöörderaadius. See auto tundub manööverdavat otse ümber oma telje. Isegi must takso paistab selle kõrval kohmakas.

Siin see siis on: nutikas praktiline auto, mis näeb hea välja, liigub eeskujulikult ja teeb su rõõmsaks. Ja kõike seda vaid 13 000 euro eest. Erialaajakirjanike seas pole see leidnud palju fänne, sest nad arvavad jätkuvalt, et see peaks käe all tunduma nagu 911. Aga mulle see auto meeldis, sest see võrdlus ei tulnud mulle pähegi.

© Jeremy Clarkson/The Sunday Times, London

sest see on nutikas praktiline auto, mis näeb hea välja, liigub eeskujulikult ja teeb su rõõmsaks.

Renault Twingo GT