Kas oled värviline või rohkem nagu hall-metallik-diisel tüüpi inimene? Kui viimane, siis kõik järgnev on arusaamatu lalin, aga proovi vastu pidada, äkki saad valgustatud.
Lühidalt: uue, 5. põlvkonna Renault Clio hinnakirjas on mootoreid kolm: bensiiniga 1-liitrine ja 1,3-liitrine ning 1,5-liitrine diisel ja nendel siis erinevad varustustasemed. Midagi eriti keerulist pole. Vaata oma rahakotti, mõtle oma vajadustele ja mine poodi.
Kas “prantslane” peab vastu ka?
Kohe poodi? Et tasub siis osta või? Ikka tasub. Ilusa disainiga väikeauto ja garantii 5 aastat või 100 000 kilomeetrit.
Jätkuvalt ei ole tänapäeva uute autode puhul väga mõtet (eriti uue auto testis) jaurata, et “aga kuidas see prantslane ikkagi vastu peab”. Päriselt saame me seda teada siis, kui need autod on 5 aastat vanad ja lähevad peale liisingut teisele ringile.
See on veel eraldi pikem teema, et kuidas auto vananeb ja kuidas vastu peab. See ei ole muuseas üks ja seesama asi.
Näiteks kohtusime hiljuti ühe inglasega, kes 2004. aasta suhteliselt kehvas seisukorras Clioga sõitis Londonist Mongooliasse ja tagasi. Ligi 30 000 kilomeetrit.
Kohutav ront oli see 15 aastat vana auto. Remontida tuli muidugi, aga peamiselt kuluosi. Ootamatuid tõrkeid ei olnud. Seega, peab ju vastu küll.
Osta rahulikult kõige võimsam, midagi ei juhtu
Mootorivalikust võta 1,3-liitrine bensiinikas. Ära üldse muretse, et appi!, see on ju nii sportlik, 130 hobujõudu, mida ma teen nende kõigiga, sõidan sodiks end ju?!
Esiteks (ja kahjuks) ei ole need 130 hobust vist kõik talli jõudnud või on sellised nõrgad, natuke hädised, või ponid. Seega, kogemata kiirust ületamas, sest köhatasid ja jalg läks kõvemini pedaalile, sa end ei leia.
Teiseks on nõrgem, 100-hobujõuline mootor, vähemalt esialgu, saadaval vaid manuaaliga. Ja manuaali ei osta tänapäeval ükski normaalne inimene.
Diislit osta üldse juhul, kui läbid aastas kõvasti üle 25 000 kilomeetri. Ühtlasi on veidike kahju sinust, kui pead tuhandeid maanteekilomeetreid väikese autoga sõitma. Äkki räägid tööandjalt ikka vähemalt Megane’i välja?
Nii, nüüd on sul meie soovitusel välja valitud 1,3-liitrine automaatkastiga Clio, Intens varustusega, sest alla selle hetkel hinnakirjas ei olegi ühtegi varianti ja ega ma ei soovitaks ka. 17 000 eurot korraliku varustusega auto eest on tänapäeval odav ja sealt veel koonerdama hakata on kohatu. Äkki mõtled siis hoopis mõne vähekasutatud vanema auto peale?
Ja nüüd tuleb päriselt otsuseid tegema hakata
Esiteks: mis värvi auto?
Teiseks: kuidas interjööri kujundada ja mis värvid valida?
Nagu Renault kodulehel näha, siis valida on palju erinevaid “halle” ja siis mõned huvitavad värvid. Kindlapeale minek on oranž ja seda kasutab tootja ka ise oma kampaanias peamise toonina.
Punane on enam-vähem, aga peale seda, kui oled näinud Mazda punast, ei suuda ükski teine enam erutada. Must on ka alati okei, aga selle puhtana hoidmine on maru keeruline.
Halli 50 varjundit tegelikult ei ole seksikas
Ja nüüd interjöör. Renault on leidnud väga ilusa valge-helehalli-musta-oranži kombinatsiooni, mis muudab salongi kohaks, kus on lausa hubane olla. Muutud paremaks inimeseks. Naeratad, vihkad teisi liiklejaid natuke vähem ja võib olla, kui veab, siis mõni mööduja naeratab sulle.
Värvide mõju kiputakse alahindama. Miks on halli viiskümmend varjundit saanud standardiks? Süllekukkunud jäätisepall ei ole hallil istmel kuidagi vähem silmapaistev kui roosal või beežil.
Muidugi, võiks arvata, et valge armatuurlaud pole praktiline, aga kui sa just autos ei suitseta või tavotiste näppudega armatuuril ei trummelda, midagi traagilist juhtuda ei saa. Isegi odavad materjalid tunduvad mänguliselt värvituna palju paremad. Mitte, et Clios oleks otseselt odavad, täitsa mõnus oli.
Värviliste sisude ja välisilmega on mänginud erinevad autotootjad juba mõnda aega. Kui mõne jaoks võib see tunduda tarbetu vigurdamisena, siis minu eeldus on, et Clio klassis ei osteta sõiduomadust (kui pole tegu just R.S. versiooniga) vaid nunnufaktorit ja hinda.
Paku ostjale soodsa hinna eest auto, milles on kena istuda ja pool rehkendust ongi tehtud.
Puhtus au sisse!
Ja nii me seal Poola mägedes sõitsime, üles-all, kiiremini ja aeglasemalt ja kas asi oli värvilistes autodes või tõesti ongi Clio üks kenasti kokku pandud auto, viriseda ei tahagi.
Okei, see püstine ekraan jätkuvalt ei ole okei, sest Renault, sa ei ole Tesla ja ekraan, mis on tsipa uimane, hiigelpaksude servadega ning kehv kasutada, ei pea troonima üle kogu selle ilusa interjööri. Kui sul on nõrkus, siis ära rõhuta seda vaid püüa see enne vaikselt korda teha.
Värve, kodanikud kaasliiklejad, rohkem värve meie ellu! Clio pakub lahenduse, teie asi on see ära vormistada.
5. põlvkonna Renault Clio põhivärv on oranž ja selle eest kujuteldav käteplaks.
Punane interjöör on ka huvitav, aga meie paneks oma raha valgele.
Siiani teadmata funktsiooniga hoone Lõuna-Poolas.
Poola mitmekülgsus üllatab alati, kui sinna sõitma satun.
Testisõidu päev, kus autot valisin peamiselt värvi järgi ja soovitan seda ka sulle.
Puhtus au sisse!
aga ainult siis, kui lubad keskpärast hallust vältida. Kui ennast ei huvita, siis mõtle selle auto järgmisele omanikule ka.