Mõte minna telkima on alati põnev ja meeliköitev, kuid tegelikkus võib tihtipeale olla kõike muud kui meeldiv. Olles leidnud ööbimiseks sobiva koha, tuleb telk lahti pakkida ja üles seada ning järgmise päeva hommikul protsessi vastupidises suunas korrata. Sageli on telk ööga aga maagiliselt suuremaks muutunud ja selle kokkupakkimine on paras nuputamine.
Õnneks on hakanud levima ka hoopis teistsugused telgid – sellised, mille saab paigaldada auto katusele. Kuidas katusetelgid töötavad ja mida nende jaoks vaja läheb, sellest räägib lähemalt Autoeksperdi tootejuht Karmo Heinsalu.
Suur pluss on kiirus ja mugavus
Karmo Heinsalu sõnul on katusetelgil mõningaid ühised jooni haagissuvilaga – mõlema puhul on tegemist mobiilse koduga, mille saab hõlpsasti autoga kaasa võtta. “Katusetelki saab aga transportida ükskõik millise autoga, seega on need palju paindlikumad lahendused. Need telgid sobivad suurepäraselt näiteks metsikus looduses seiklemiseks, sest konarlik maapind ei ole probleemiks,” räägib Heinsalu.
Haagissuvilad ja matkaautod sobivad paremini neile, kes tahavad ka kodust eemal olles nautida vee- ja kanalisatsioonisüsteemi mugavusi. Need variandid on katusetelkidest kallimad ja enamasti vähem paindlikumad.
Katusetelgi kasuks räägib kahtlemata kiirus. Heinsalu sõnul kulub katusetelgi avamiseks ja pakkimiseks vaid paar minutit, ei pea kinnitama suurt hulka poste ja neid maasse taguma nagu “tavaliste” telkide puhul.
Teine oluline asi on mugavus. Nimelt on enamikel katusetelkidel sisseehitatud madrats, mis on täispuhutavast madratsist (mis ööga tühjaks vajub!) tunduvalt mugavam. Samuti jäävad voodiriided telgi sisse, mis tähendab, et kohe pärast telgi püstitamist võib rahumeeli sisse hüpata. Ja torkivate kivide või käbide asemel on külje all sile pehme põrand.
Heinsalu lisab veel juurde, et katusetelkide materjalid on karmidele ilmastikuoludele reeglina vastupidavamad kui maha paigaldatavate telkide materjalid.
Milline katusetelk sobib minu autole?
Enne kui hakata valima katusetelki, tuleb järele vaadata, kas seda on üleüldse võimalik auto katusele kinnitada. Telgi kinnitamiseks peavad sõidukil olema katuseraamid.
Juhul kui sõiduk on tulnud tehasest ilma katuseraamideta, siis Heinsalu sõnul saab need enamikule autodele ka järelturult soetada. Esmapilgul võib katus tunduda sile, kuid tegelikult on kinnitussiinid peidus kummiribade all. Erandiks on siiski näiteks kabrioletid ning mõned klaasist panoraamkatusega autod. Silmas tuleb veel pidada, et n-ö „palja katusega“ autode katuseraami lahendus on liiga nõrk, et sellele oleks turvaline katusetelk paigaldada.
Kui katuseraamid olemas, tuleb kindlasti uurida, mis on nende dünaamiline kandevõime. See on sõiduki tootja poolt lubatud maksimaalne kandevõime, mida auto sõidu ajal talub. Sõiduk ja katuseraamid peavad omama vähemalt 75 kg dünaamilist kandevõimet, et sellele võiks katusetelgi paigaldada.
Katusetelgi ja auto kokkusobivust on väga lihtne kontrollida SIIN!
“Kui telk on raskem kui katuseraami dünaamiline kandevõime, ei tohi seda kasutada. Üldjuhul on järelturul pakutavate katuseraamide kandevõime suurem kui tehase omadel,” ütleb Autoeksperdi tootejuht.
Staatiline kandevõime on aga mass, mida seisev sõiduk talub, kui telk on püstitatud ja redel paigas. “Kuna redel pakub lisatuge, on staatiline kandevõime tavaliselt kolm korda suurem kui dünaamiline kandevõime. Selle näitaja järgi näed, millist kandevõimet on vaja telgi ja selles magavate inimeste jaoks.”
Telgi põhja all on alumiiniumtalad, millega telk sõiduki katusele kinnitatakse. Need talad ei tohi sõiduki jaoks liiga laiad olla. Seepärast tuleb telgi kasutusjuhendist kontrollida ka nõutud kaugusi, et veenduda selle sobivuses.
Kõvade või pehmete paneelidega katusetelk?
Katusetelgid jagunevad laias laastus kaheks: kõvade ja pehmete paneelidega telgid.
Pehmete paneelidega katusetelgid on enam levinud. Sellise telgi üks pool toetub sõiduki katuseraamile ja teist poolt toestab redel. Avamiseks tuleb lihtsalt tõmmata redel alla ja telk voldib end ise lahti. Pehmete paneelidega telgid on suuremad kui kõvade paneelidega telgid (kõige mahukam on 4-kohaline). Mõned pehmete paneelidega telgid on saadaval ka lisasektsioonidega, mis annavad telgi alla ruumi juurde.
Kõvade paneelidega katusetelgi magamiseks valmis seadmiseks tuleb avada paar riivi. Seega saab niisuguse telgi püsti ja kokku kiiremini kui pehmete paneelidega katusetelgi. Kuna kõvade paneelidega telgid on väga tugevast materjalist, näiteks alumiiniumist või ABS-plastist, on need äärmiselt tuule- ja vihmakindlad.
Need omadused muudavad kõvade paneelidega katusetelgid populaarseks pikematel reisidel ja automatkadel. On ka niisuguseid kõvade paneelidega telke, mida saab kasutada näiteks katuseboksina varustuse transportimiseks või väljaspool reisihooaega.
Katusetelgi peaks ennekõike valima enda vajaduste järgi. Kui tihti ja millistes oludes kavatsed telki kasutada? Mitu inimest peaks see mahutama?
Kõige suuremate katusetelkide maksimaalne kandevõime on ca 290 kg, mis sobib hästi näiteks 4-liikmelisele perele. Katusetelgi lisaosa annab ruumi juurde, et lapsed hommikul valmis seada või isegi eraldi magamiskoha.
Rändurile, kes naudib nädalalõpureise või lühiajalist telkimist, sobib paremini kerge kompaktne katusetelk. Näiteks Thule Foothill jätab auto katusele ruumi, olles suurepäraseks lahenduseks väiksema sõiduki puhul või andes võimaluse võtta kaasa lisavarustust, nagu jalgratta või süsta.
Kui ees on pikem reis asustamata kohta, tasuks valida katusetelk, mis sellistesse oludesse sobib. Paksemast materjalist ja rihvelplekist põrandaga telk peab vastu ka kõige karmimatele ilmastiku- ja teeoludele.
Thule katusetelgi saab soetada lähimast Autoeksperdi esindusest või küsi lisainfot SIIN! Kui autol katuseraamid puuduvad, siis saab ka need Autoeksperdist juurde osta.
