Pikematel sõitudel tekib sageli soov sirutada oma väsinud jalad auto armatuurlauale. Kui aga peaks juhtuma õnnetus, võivad sellises asendis sõitmisega kaasneda väga ohtlikud vigastused.
Liikluses osalevad autod on küll ehitatud väga turvaliseks, et maandada võimalikke riske õnnetuses osamisel. Kuid kui sõita autos mitte ettenähtud asendil, siis võib ohutusvarustus hoopis ohtlikumaks muutuda.
If Kindlustuse sõidukikindlustuse riskijuhi Reet Veilbergi sõnul ei tasu jalgu kunagi armatuurile asetada. “Kui pikast sõidust hakkavad jalad kangeks muutuma, siis tasuks teha paus ja pisut ringi kõndida,” soovitab Veilberg. Jõulude ajal on paljudel pikki sõite üle Eestimaa ees, kuid kõige olulisem on tervena sihtpunkti jõudmine, selle üle on lähedastel kõige suurem rõõm.
Meeletu kiirus ja tohutu jõud
Autodes peitub hulganisti õhk- ja turvapatju. Eesistmel asuvad need just armatuuris, mis õnnetusel korral plahvatavad ning kaitsevad meid suuremate põrutuste eest. Kui aga kaasreisija jalad on õnnetuse hetkel armatuuril, siis muutuvad elupäästvad padjad ohtlikuks ning võivad lahtilöömise hetkel tohutu jõuga kaasreisija jalad hoopis kukla taha lüüa.
Õhkpadja plahvatusjõud on meeletu. Tavaliselt võtab turvapadja täielik avanemine aega 0,01 kuni 0,05 sekundit ja see liigub inimese suunas kiirusega 300 km/h. Seetõttu polegi ime, et kui turvapadi peaks avanema ja inimene ei istu autos nii, nagu ette on nähtud, võib see väga tõsiseid vigastusi tekitada.
Turvahälli esiistmele kinnitades tuleb turvapadi välja lülitada
Kui õhkpadi peaks plahvatama jalgade all, siis on tõenäosus üsnagi suur, et hästi see ei lõppe. Lisaks rasketele jalavigastustele on selline õnnetus lõhkunud ära puusad, jalad löövad hooga puruks ka näo ja kõik muu sellega kaasnev õudus. Mitte ilmaasjata pole reeglit, et beebi turvahälli esiistmele asetamisel tuleb kindlasti veenduda, et turvapadjad oleksid välja lülitatud.
Talvisel ajal vast ei tule väga palju seda ette, et tahetakse pead või kätt aknast välja panna, kuid Veilbergi sõnul võib ka see tuua kaasa vigastusi. Ei pea just kätt suurel kiirusel vastu posti ära lööma. “Kasvõi mööduva auto ratta alt lendav kivike võib suurel kiirusel käele palju haiget teha,” märgib Veilberg.
Kokkuvõtteks on lahendus tegelikult väga lihtne – kaassõitja peaks hoidma oma jalgu seal, kus nende koht ja püsima auto salongis ning juhi asi on seda kõike talle vajadusel meelde tuletada.
