Kindlustuspettused on kriminaalkorras karistatavad kuriteod, seega tasub mitu korda enne mõelda, kas on mõtet midagi sellist üldse katsetada?

Eks ikka leidub aeg-ajalt neid, kes paluvad tuttaval või sõbral oma autole otsa sõita, et siis auto kindlustuse kulu ja kirjadega ära remontida või püüavad pettust mõnel muul moel lavastada.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus ütleb, et kindlustuspettused pole siiski If Kindlustuse kogemuse põhjal viimasel ajal eriti sagedased. Ta selgitab: “Kindlustuspettus on kriminaalkorras karistatav ja see rikub inimese elu. Õnneks inimesed mõistavad sellise käitumise tagajärgi ning pettuseid ei proovita väga palju.” 

Tema sõnutsi on Ifi praktikas selliseid liiklusõnnetuste lavastamisi ligikaudu paarkümmend tükki aastas. “Paljud nendest, kes kunagi selliste teemadega üritasid tegeleda, on aru saanud, et see ei tasu end ära. Pettuse katsetused avastatakse üpris lihtsalt ja seetõttu pigem loobutakse sellistest tegevustest,” nendib Kruus.

Reeglina kindlustusselts ei eelda, et klient on pettuse peal väljas, küll aga uuritakse iga juhtumi asjaolusid põhjalikult ning siis avastatakse ja tõendatakse iga petuskeem üsna kerge vaevaga.

Levinud on valearvamus, et halvim, mis kindlustuspetjat ootab, on see, et kindlustus ei maksa hüvitist välja. Tegelikkuses annab kindlustus kõikvõimalikud kindlustuspettused alati politseile üle ning karistusseadustiku järgi võib kindlustuskelmuse eest saada reaalse karistuse – rahalise karistuse või vangistuse.