Küllap loodab iga autojuht, et temaga ühtegi õnnetust ei juhtuks. Positiivne meelestatus on pool võitu, kuid äpardused käivad siiski inimesi mööda: paraku ei tea keegi, millal õnnetus juhtuda võib. Samas pole väikese avarii juhtumine enamasti midagi hullu – eriti juhul, kui vältida ühte levinud viga, mida avarii järgselt tehakse.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus sõnab, et üks suurimaid vigu, mida autojuht liiklusõnnetuse põhjustamise järgselt teha võib, on sündmuskohalt lahkumine ilma teise osapoolega kahju asjaolusid fikseerimata.
Mõnikord läheb ju nii õnnelikult, et õnnetuses kannatanuid pole ja kohe avarii järel on üsna selge, kes juhtunud õigupoolest süüdi oli. Kui teine osapool on samuti sündmuskohal ongi asi üsna lihtne. Sel juhul pole politseid juhtunust teavitada vaja ning kindlustuspaberite vormistamise ja soovitatavalt fotode tegemise järel võivad osapooled rahulikult oma teed minna, kui sõidukid seda ikka võimaldavad.
Lugu on teine, kui teist osapoolt sündmuskohal pole, näiteks otsasõidu korral parklas seisvale sõidukile või liiklusmärkidele, postidele, aedadele või teepiiretele. “Siis teavita juhtunust kindlasti politseid,” rõhutab Kruus.
Vaid kontaktandmete jätmisest näiteks teise sõiduki omanikule ei piisa ja lähtuda tuleb lähtuda liikluseeskirjast, mille kohaselt on vaja kahju saajaga kokkuleppele jõuda ning see kirjalikult vormistada. Kui vara omanikku ei suudeta tuvastada, on vaja kutsuda politsei. Lihtsalt lahkumist võib aga tõlgendada sündmuskohalt põgenemisena ning sellest võib omakorda hiljem probleeme tekkida.
“Mõistagi on vajalik kindlustuse olemasolu, aga pea meeles, et lahkudes ei aita ka kindlustus,” märgib Kruus. Nimelt võib avarii korral sündmuskohalt põgenemine lõppeda sellega, et kindlustusandja esitab põgenenud juhile tagasinõude tema tekitatud kahjude eest. Välistatud pole ka politsei alustatav menetlus, mis võib lõppeda rahatrahvi saamise või mõneks ajaks jalameheks jäämise ehk juhtimisõiguse äravõtmisega.
Aga kuidas jääb süüdlasele tekkinud kahjudega? Kohustuslik liikluskindlustus õnnetuse põhjustajale teadupärast kahjusid ei hüvita. Sõiduki- ehk kaskokindlustuse olemasolu korral kaetakse kahjud küll ka süüdlasele, aga teatud välistustega.
Nimelt vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult kaskolepingu täitmise kohustusest, kui õnnetuse ajal autot juhtinud isikul polnud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, sõidukit juhtinud isik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes või tarvitas alkoholi pärast kahju tekkimist. Kasko ei aita ka siis, kui oled õnnetuse põhjustajana põgenenud sündmuskohalt
