Elektriauto laadimisel pikemal reisil tuleb arvestada paari asjaga, mis muudavad reisi sujuvamaks. Lugege siit, kuidas toimida, et reis õnnestuks.

Mida keerulisemad tingimused, seda väiksem sõiduulatus

Elektriautoga pikemale reisile minnes tuleb meeles pidada, et tootja poolt sõiduki käsiraamatusse kirjutatud sõiduulatus on saavutatav optimaalsetes tingimustes ning kindla kiirusega sõites. Sõiduulatusele paneb paraja põntsu külm ilm, eriti temperatuuril alla -5 kraadi – aku laetus väheneb kiiremini ning auto salongi soojendamiseks kulub rohkem energiat. 

Pakaselise ilmaga tuleb tähelepanelik olla ka kiirteel sõites – siis võib sõiduulatus väheneda peaaegu poole võrra. Selliste asjadega pead arvestama, kui lähed elektriautoga pikemale puhkusereisile, ning kontrolli kindlasti, et tee peal oleksid vajalikud laadimispunktid. 

Kontrolli laadimispunktide võimsust

Üldjuhul laetakse elektriautot kodus või töökohal olevast laadimisjaamast, mille maksimaalne võimsus on tavaliselt 11 kilovatti. Laadimiseks kasutatakse vahelduvvoolu, mille autolaadija muudab akule sobivaks vormiks. Laadimisaeg on siis mitu tundi, mis on aku vastupidavuse seisukohalt parim variant.

Pikematel sõitudel kasutatakse elektriautode laadimiseks kiirlaadijaid võimsusega 50 kilovatti – suure võimsusega laadijatel aga kuni 150 kilovatti või rohkem. Kiirlaadijaga saab elektriauto aku 80 protsendini laetud 15–30 minutiga. Seega tasub laadimiskohta valides kindlasti kontrollida nii laadimisjaama võimsust kui ka seda, kui palju erinevaid laadimispunkte jaamas on, et ei peaks laadimiskohta jõudes tõdema, et kõik laadimiskohad on juba täis.

Laadimiskiirus ei sõltu ainult laadimisjaamast

Siiski ei sõltu laadimiskiirus ainult laadimiskohast. Omad piirangud seab ka autole endale seatud tingimused, mis tähendab, et osad elektriautod suudavadki korraga vastu võtta vaid teatud osa laadimisjaama pakutavast võimsusest. 

Allalaadimise kiirust mõjutavad tegurid:

• Elektriautode maksimaalsed laadimiskiirused on erinevad. Mõnda autot saab optimaalsetes tingimustes laadida enam kui sajakilovatise võimsusega, teisi aga vaid mõnekümnekilovatise võimsusega.
• Külm aku laeb alguses aeglaselt. Kui elektriauto akul puudub eelsoojendus, laeb aku pakaselise ilmaga esmalt aeglaselt. Näiteks võib suvistes tingimustes 100-kilovatine laadimisvõimsus langeda külmakraadide juures 20–30 kilovatini. Laadimise edenedes aku kuumeneb, mis suurendab laadimiskiirust.
• Aku laetuse tase mõjutab laadimiskiirust. Aku laeb kiiremini, kui selle laetus on vahemikus 20–80 protsenti. Kiirlaadimine läheb kiiremini, kui aku päris tühjaks ei saa – ja seda ei tasu tingimata täis laadida.

Milline pistik teie autole sobib?

Elektriautodes kasutatakse kiirlaadimiseks sageli CCS-pistikuid. Mõned vanemad elektriautod kasutavad kiirlaadimiseks CHAdeMO-pistikuid. Kui autol on viimati nimetatud pistik, siis veendu eelnevalt, et laadija seda toetab.

Võimalusel kasuta Neste MY taastuvenergiaga laadimispunkti

Neste avab üha enam ka taastuvenergiat kasutavaid kiirlaadimisjaamu, mida leiab nii Soomest kui ka Eestist. Tallinna Neste Kadaka teenindusjaama on paigaldatud Baltikumi esimene elektrisõidukite kiirlaadimisjaam, kus on võimalik elektrisõidukit laadida 100% taastuvenergiaga.

Lähitulevikus jõuab taastuvenergiat kasutavad kiirlaadimisjaamad ka teistesse Eestis asuvatesse teenindusjaamadesse ning Läti ja Leedu teenindujaamadesse.

Neste MY taastuvenergia Kadaka kiirlaadimisjaamas on neli laadijat, mis tähendab, et seal saab oma autot peaaegu alati ilma järjekorrata laadida. Samamoodi leiad hulgaliselt häid laadimispunkte Soomes asuvatest Neste kiirlaadimisjaamadest.