Tööstustes tekkivatest jäätmetest ja jääkidest toodetud taastuvkütus võib esmapilgul tunduda päris ulmelise ideena. Tegelikkuses on see täiesti reaalne lahendus, mis aitab olulisel määral vähendada CO2 heitmeid.

Ka Eestis on võimalik fossiilse diislikütuse asemel kasutada puhtamat taastuvkomponentidest valmistatud Neste MY diislit. Kas seda üldsegi võib igasse diiselmootoriga sõidukisse tankida?

Taastuvdiisli ja biodiislikütuse erinevus

Sageli võidakse taastuvdiislit segamini ajada biodiiselkütusega ehk rasvhappe metüülestrit FAME (Fatty Acid Methyl Ester) – need on siiski kaks eri asja. 

FAME erineb oma keemiliselt koostiselt ja omadustelt fossiilsest- ning taastuvkomponendiga diislitest. Neste MY on see-eest toodetud üksnes taastuvatest toorainetest ning ei sisalda FAMEt. Nimelt valmistatakse seda NEXBTL-tehnoloogiaga (Next Generation Biomass to Liquid), mida liigitataksegi parafiinseks diisliks ja mis vastab parafiinse diisli standardile.

Seega sobib Neste MY taastuvkomponentidest valmistatud diislikütus kõikidele autodele, ka neile, millel on biodiislikütuse kasutamine keelatud.

Kõrge kvaliteet ja hea külmataluvus

Taastuvkomponendist diislikütuse tootmisprotsessis eemaldatakse esmalt jääkidest ja jäätmetest kõiksugu saasteained ning seejärel vesiniktöödeldakse neid kõrgel temperatuuril. Selle tulemusena saavutatakse keemiliselt koostiselt alati sama kõrgetasemeline, fossiilsele diislile vastav süsivesinik. 

Samas näiteks traditsiooniliste biodiislikütuse omadused sõltuvad kasutatud toorainest.

Neste MY madalaim säilitamistemperatuur on lausa -32 °C ja selle tsetaaniarv üle 70. Tänu sellele on ka auto mootori käivitamine külmal perioodil lihtsam. Biodiislikütuse külmataluvust ja säilivust mõjutavad suuresti kasutatud toorained ning need on oluliselt kehvemad kui taastuvkomponendist diislikütus.