Uute autode turg on juba mitmel aastal läbi elanud märkimisväärseid muutusi – kasvab vajadus elektrisõidukite järele ja kahaneb mitmete seni levinud keretüüpide populaarsus. Väikeste ja keskmiste linnamaasturite  populaarsuse kasv pole kaugeltki põgus – seda näitab nii viimaste aastate müügistatistika kui ka asjaolu, et tootjad vähendavad luukpärade, sedaanide ja universaalide tootmist, eelistades hoopis maastureid.

Mõned autotootjad on alles hiljuti hakanud pakkuma linnamaastureid – ostjate nõudlust tunnistades on nad turule toonud kõrgema kliirensiga autosid. Suundumuse pioneerideks võib pidada tootjaid nagu Nissan, Honda ja Opel. Näiteks Opel, Saksa autotootja, müüs juba 2006. aastal Antara mudelit, mille välimust võib tänapäevalgi moodsaks pidada.

Moodsate linnamaasturite ühe teerajajana võib nimetada enam kui kolm aastakümmet tagasi esitletud Opel Fronterat – keskmise suurusega linnamaasturit, mis on suurepärane segu maastikuvõimekusest ja linnamugavusest.

Vajatakse suuremat kliirensit

Mitmed väikesed ja keskmise suurusega linnamaasturid ei saa kiidelda erakordse maastikuvõimekusega. Autode hindaja ja portaali Autoplius.lt esindaja Gintenis Dauparas viitab, et enamik juhte ei vaja tingimata poristes oludes sõitmiseks paremat maastikusuutlikkust.

“Räägime paremast maastikusõiduvõimekusest, kuid mõistame täielikult, et see nii ei ole. Võib-olla kehtib see paar sentimeetrit sügavamate roobaste läbimise kohta. Ma arvan, et ostjaid tõmbab linnamaasturitesse kõrgendatud istumisasend, võimalus näha kõrgemalt, autosse on lihtsam sisse pääseda ja pärast välja pääseda ning laste turvaistmeid paigutada on mugavam. Lisaks on lihtsam sõita teepervele. Mõne inimese jaoks võib mängus olla psühholoogia: tundub, nagu sõidaksid maasturiga, mis kannab teatud prestiiži või sõnumit. See arusaam on aga suuresti juhi peas,” jagab Dauparas.

Linnamaasturi puhul rõhutatakse sageli praktilisust, kuigi universaalkerega autodel on tihtipeale hoopis suurem pakiruum. Näiteks kaheksanda põlvkonna universaal Volkswagen Passat, mis on tänavatel tavaline vaatepilt, annab autojuhi käsutusse 650-liitrise pagasiruumi, võrreldes Opel Grandlandi 514-liitrise mahuga.

Võrdluste tegemisel tuleb siiski olla kriitiline, kuna mainitud Opel on Passatist lühem, kuid samas kõrgem. Seega tuleks seda võrrelda vastavate mudelitega. Veelgi enam, kuigi universaalil võib olla suurem pakiruum, on linnamaasturitesse pagasi laadimine lihtsam, sest kere ja laadimistasapind on maast kõrgemal.

Oluline on täpsustada oma vajadusi

Uue auto valimisel on kõige kriitilisem osa oma vajaduste ja rahaliste võimaluste väljaselgitamine.

“See on kõige karmim osa. Kui olete oma vajadused välja selgitanud, peaksite paika panema hinnapiiri. Oma soove ja võimalusi mõistes on sõidukisegmendi valimine lihtne. Pärast seda tasub uurida garantiide, liisingu ja kaskokindlustuse kulusid. Siis pole vaja teha muud, kui võrrelda kogukulusid ja valida proovisõitu oma eelistuse järgi vähemalt viis erinevat mudelit,” jagab ekspert nõu.

Oma eelarve selge mõistmine võib oluliselt hõlbustada uue auto valimist. Näiteks Volkswagen T-Roci ja Opel Crosslandi või Mokka baashind erineb ligi nelja tuhande võrra, kuid standardvarustuse nimekirja vaadates selgub, et odavamad Opeli mudelid sisaldavad juba kogu vajalikku varustust põhipaketis.

Sarnane on olukord ka suuremate linnamaasturite klassis. Jeep Compassi baashind on enam kui 34 tuhat eurot, selle otsese rivaali Opel Grandlandi hind algab aga veidi vähem kui 32 tuhandest eurost.

Ei tasu unustada, et autot valides ei loe mitte ainult paberile kantud tehnilised andmed, sama oluline on see, kas ost pakub naudingut. Nagu märgitakse ühes Opel Mokka ülevaates: „Ausalt öeldes on selle eriline disain piisav põhjus ostmiseks. Edumeelne, läbimõeldud ja vaieldamatult ainulaadne disain on nagu sõõm värsket õhku üha sarnasema välimusega linnamaasturite meres.“

Säilitab paremini väärtust

Autoostjaid huvitavad keretüübid, aga ka autode võimsus. Transpordiameti poolt avaldatud statistika kohaselt on Eestis käesoleva aasta jooksul uutest registreeritud sõidukitest 24% hübriidid ja ligi 4% elektriautod. Diiselmootoriga mudeleid oli 21%. Kusjuures elektriautode müük on võrreldes möödunud perioodiga teinud kõige suurema kasvuhüppe.

Võimalik, et osa hübriidmudelite või isegi elektriautode populaarsusest tuleb kanda autotootjate taibukuse arvele, kes paigutavad erinevaid elektrifitseerimislahendusi samadele sõidukitele, mis on saadaval ka traditsioonilise sisepõlemismootoriga. Elektromobiilsuse maailmas on silmatorkavalt palju uuendusi pakkuvatel tootjatel – nagu Peugeot, Hyundai või Opel – mitu mudelit, mis on müügil kas ainult sisepõlemismootoriga või hübriidajamiga või täiselektriautona.

Linnamaasturite populaarsusele aitab kaasa ka raha. On märgata, et selle keretüübi sõidukid säilitavad oma väärtust paremini ja neid on järelturul lihtsam müüa. Seda kinnitab ka Transpordiameti 2023. aasta uute autode registreerimisstatistika: viie populaarseima mudeli hulgas on kolm linnamaasturit.

Täna populaarsed uued autod jõuavad mõne aasta pärast kasutatud autode turule ja teevad ilma seal. See on nagu pöörlev tsükkel, mis suurendab pidevalt linnamaasturite populaarsust. Uurides põhjalikult kõiki eeliseid, võib öelda, et praktilisi põhjendusi on palju.