Suunad elektriautode turul on muutumas, mis on sundinud mõningaid tootjaid oma esialgsetest ideedest taganema ja ambitsioonikaid plaane korrigeerima. Teised tootjad püüavad samas oma positsioone tugevdada, kavandades mudeleid, mis meeldivad laiemale publikule. Tulemusena on mitmetesse väike- ja keskklassi sõidukitesse tulnud funktsioone, tänu millele sobivad need ka peamiseks pereautoks.

Hinna ja sõiduulatuse suhe paraneb

Veel hiljuti oli elektriautode jaotamine segmentidesse ja vastavatesse ostjate sihtrühmadesse suhteliselt lihtne: väiksemaid autosid peeti sobivamaks linnas kasutamiseks mitte ainult nende mõõtmete, vaid ka piiratud sõiduulatuse tõttu. Suuremaid elektriautosid eelistasid pered või need, kes teevad pikemaid reise.

Nii peeti väiksemaid elektriautosid tavaliselt heaks pere teiseks autoks, kuid uuemad mudelid seavad selle arusaama kahtluse alla.

Mõni aasta tagasi suutsid väikesed elektriautod ühe laadimisega läbida 200–250 kilomeetrit. Selline sõiduulatus on linnas ideaalne, kuid maapiirkondades piirav. Tarbijate ootuste kasvades on tootjad suurendanud Euroopas populaarsete väikeautode sõiduulatust ja funktsionaalsust.

Kaasaegsed autod, nagu MINI Aceman (300 kilomeetrit laadimisega WLTP standardite järgi), Volvo EX30 (ligi 350 kilomeetrit baasversioonis) ja Kia EV3 (üle 400 kilomeetri), on muutumas atraktiivseteks valikuteks autojuhtidele, kes soovivad väiksemat autot ja suhteliselt soodsa hinda, ilma et oleks vaja piirduda ainult linnas sõitmisega.

EV Universe portaali ja uudiskirja asutaja Jaan Juurikas usub, et on ainult aja küsimus, millal rohkem eestlasi hakkab eelistama elektriautot.

„Teadagi oleme oma keskmises ostujõus lähiriikidest maas,“ ütleb Jaan Juurikas. „Norras, Taanis, Rootsis on elektriautod valdavas enamuses. Elektriautod on meil hetkel veel baashinnalt keskmisest autost pigem kallimad, kuigi enam mitte nii väga palju kui varem. Kui kogukulu arvestada näiteks viieks aastaks, siis isegi tihti odavamad. Aga me ei ole veel jõudnud autodeni, mis sobiks meil massidele. Selle küsimuse lahendab kas meie elujärje paranemine või elektriautode odavnemine. Loodetavasti toimuvad mõlemad korraga,” ütleb Juurikas.

Uus MINI Aceman maksab veidi üle 42 000 euro, Volvo EX30 veidi üle 41 000 euro ja Kia EV3 hind jääb alla 40 000 euro. Elektriautode ostutoetus aitab hinda veidi veelgi allapoole saada. See vähendab hinnalõhet elektriautode ja sisepõlemismootoriga mudelite vahel, tehes keskkonnasõbralikud sõidukid kättesaadavamaks suuremale hulgale juhtidele.

Kas elektriauto sobib korteris elavale inimesele?

Väikse- ja keskmise suurusega autod on peamiselt linnas liiklevate juhtide seas kõige populaarsemad. Linnas olulisele heale manööverdusvõimele lisaks on need ka piisavalt ruumikad ja mugavad, mis teeb need praktiliseks ka pikematel sõitudel. Väikeste ja keskmise suurusega elektriautode piiratud valik on aga seni heidutanud kortermajades elavaid peresid.

Kortermajades on laadimisvõimalused sageli ebamugavamad kui eramajades. Elektriautosid on seega peetud sobivaks eelkõige majaomanikele, kes saavad kasutada isiklikke laadimisjaamu ja soodsamaid elektrihindu, näiteks laadida öösiti või saada tuge päikeseenergia tootmisest oma kinnistul.

Kuid kõige uuemad elektrimudelid lahendavad selle kitsaskoha. Näiteks kui sõidate päevas 60–70 kilomeetrit, võivad sellised mudelid nagu Volvo EX30 (69 kWh aku, umbes 590 kilomeetrit ühe laadimisega) või Kia EV3 (81 kWh aku, üle 600 kilomeetri ühe laadimisega) ilma laadimata vastu pidada terve nädala.

Lisaks toetab Kia EV3 laadimiskiirust kuni 135 kW. Aeg-ajalt kiirlaadimisjaamu külastades saab laadimisele kuluvat aega minimeerida.

„Laadimistaristu on Eestis elektriautode omanikele juba piisavalt hea,“ ütleb Jaan Juurikas. „Taristuga seonduv minu arvates kasvu ei pidurda ning elektriauto omanikuna olen täiesti rahul. Enamik laadimisest peaks toimuma niikuinii kodus ja kui tööandja samuti laadimist võimaldab, teeb see paljudele elektriauto omanikele elu lihtsamaks.“

„Kiirlaadimistaristu areneb jõudsalt, meil on mitu tugevat kodumaist elektriautode laadimisteenuste pakkujat, kellest enamik pakuvad teenuseid juba ka lähiriikides. Eesti peaks suunama pilgu laadimistaristu toetamisele. Eestis võiks sarnaselt Lätile teha soodustuse ampritasude hinnas, kui tegu on elektriauto laadimiseks mõeldud elektrivõimsuse suurendamisega. See oleks eriti oodatud. Samuti suurendas Läti hiljuti elektriautode ostutoetust näiteks suurperedele ning 7-kohaliste elektriautode ostuks – mõlemad on väga teretulnud toetused,” ütleb Jaan Juurikas.