Euroopa Komisjon esitas seadusandliku ettepaneku, millega lihtsustatakse puuetega inimeste vaba liikumist ja tagatakse, et ka teist liikmesriiki külastades on neil võimalik kasutada eritingimusi, sooduskohtlemist ja eelistega parkimisõigust.

Komisjoni ettepanekuga võetakse kasutusele standardne Euroopa puudega isiku kaart ja laiendatakse praeguse puuetega inimestele mõeldud Euroopa parkimiskaardi kasutusala. Mõlemat kaarti tunnustatakse kogu ELis.

Euroopa puudega isiku kaart

Kui inimese puudestaatust välismaal ei tunnustata, ei ole tal võimalik teist liikmesriiki külastades kasutada ei eritingimusi ega sooduskohtlemist, näiteks ei saa ta tasuta ja/või eelisjuurdepääsu teatud üritustele, tal ei ole võimalik osta soodushinnaga piletit ega kasutada isikliku abi teenust. Selle probleemi lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele standardne Euroopa puudega isiku kaart.

Euroopa puudega isiku kaart on tõend, mille alusel tuleb tunnustada isiku puuet kogu ELis, tagada talle võrdne juurdepääs eritingimustele ja eeliskohtlemine avaliku ja erasektori teenuste puhul. See hõlmab näiteks transporditeenuse kasutamist ning kultuuriürituste, muuseumide, vabaaja- ja spordikeskuste ja lõbustusparkide külastamist. Kaardi annavad välja riiklikud pädevad asutused ja see antakse olemasolevatele riiklikele kaartidele või tõenditele lisaks.

Euroopa parkimiskaardi täiustamine

Paljude puudega inimeste jaoks on isikliku autoga sõitmine parim või ainus viis reisimiseks ja iseseisvalt ringi liikumiseks, tagades nende iseseisvuse.

Praeguse Euroopa parkimiskaardi kavandatavad parandused võimaldavad puudega inimestel kasutada reisimisel samu parkimisõigusi nagu oma elukohaliikmesriigis. Parkimiskaart on siduv ja ühtses vormingus, sellega asendatakse puuetega inimeste riiklikud parkimiskaardid ja seda tunnustatakse kogu ELis.

Kaartide kättesaadavuse tagamine

Kaartide kasutamise hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks nõutakse kavandatud direktiivis liikmesriikidelt järgmist:

• kaardid peavad olema nii füüsilises kui ka digitaalses versioonis;
• kaardi väljastamise või kehtetuks tunnistamise tingimused ja eeskirjad peavad olema ligipääsetavas vormingus kõigile kättesaadavad;
• teenuseosutajad peavad esitama teabe eritingimuste ja sooduskohtlemise kohta puudega inimestele kättesaadaval kujul.

Nõuete täitmiseks peavad liikmesriigid tagama, et puudega inimesed, neid esindavad organisatsioonid ja asjaomased avaliku sektori asutused saavad vajaduse korral siseriikliku õiguse alusel meetmeid võtta. Pärast direktiivi vastuvõtmist siseriiklikus õiguses palutakse liikmesriikidel rikkumiste korral määrata trahve ja võtta parandusmeetmeid.

Edasine tegevus

Komisjoni ettepanekut hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu. Ettepanekus on öeldud, et kui direktiiv on vastu võetud, on liikmesriikidel aega 18 kuud, et direktiivi sätted siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Taust

Kavandatavast direktiivist, millega kehtestatakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart, teavitati avalikkust ELi puuetega inimeste õiguste strateegias aastateks 2021–2030. Ettepanek aitab ELil rakendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille osalised EL ja kõik selle liikmesriigid on.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ühinedes on osalisriigid võtnud endale kohustuse tunnustada puuetega inimeste õigust liikumisvabadusele teistega võrdsetel alustel. Osalisriikidel palutakse rakendada tõhusaid abinõusid, et tagada puuetega inimestele suurimat võimalikku iseseisvust andvad personaalsed liikumisvõimalused, soodustades sealhulgas puuetega inimeste poolt valitud viisil ja ajal ning neile kättesaadava hinnaga kasutatavaid personaalseid liikumisvõimalusi. Ettepanek on kooskõlas ka Euroopa sotsiaalõiguste sambas rõhutatud võrdsete võimaluste ja puudega inimeste kaasamise põhimõtetega.

Algatus tugineb Belgias, Küprosel, Eestis, Soomes, Itaalias, Maltal, Rumeenias ja Sloveenias aastatel 2016–2018 läbiviidud ELi puudega isiku kaardi katseprojekti tulemustele. Lisaks võtab see arvesse hiljutist avalikku konsultatsiooni, mille käigus koguti üle 3300 vastuse, millest 78% saadi puudega inimestelt.