Rubriiki toetab
- Vali kasutatud või uus auto Autoportaalist!
- Võrdle pakkumisi kuumaksu järgi
- Lisa kuulutus TASUTA
Alfa Romeo GTV järglast näidati juba kolm aastat enne seeriamudeli esmaesitlust, seega oli ooteaeg pikk. Prototüüp oli eriline ja ilus nagu GTV-gi ning väliselt üsna sarnasena läks see lõpuks ka tootmisse. Tõsi, selle loogilise erinevusega, et üles avanevad uksed kaotati ära ning tehnika poolelt asendati V-8 reasneljase või paremal juhul V-6-mootoriga.
Kui GTV võlus peale uhke disaini ka terava juhitavuse ning kiirusega, valmistasid uue sportkupee sõiduomadused paraku pettumuse. Elavast kurvikäitumisest polnud enam juttugi, enamiku versioonide 0–100 km/h aeg jäi 8–9 sekundi vahele ja isegi 3,2-liitrise 191 kW (260 hj) V-6-mootoriga oli tulemuseks vaid 6,8 sekundit. Kuuesilindrilised konkurendid said üldjuhul hakkama umbes sekundi võrra vähemaga.
Raske ja janune
Peamiseks põhjuseks oli Brera suur mass. Isegi väikese jõuallika ja esiveoga kaalus see üle 1500 kilogrammi, V-6 ja nelikveoga kuni 1700 kilogrammi. Juhitavuse puudustes mängis olulist rolli ka fakt, et Brera tehti pereauto 159 lühendatud platvormile. Palju lühem teljevahe ja pikk esiülend koos pehmete vedrudega muutsid auto alajuhitavaks ning kurvides õõtsuvaks, omajagu kriitikat teenis ka roolisüsteem. Asi pole siiski väga hull, kuid Alfalt oodati lihtsalt palju enamat.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 16, august 2023
Kõik selle ajakirja lood
