Suur lugu

Ostujuht: mis on jett, kuidas sellega sõita ja mida ostmisel teadma peaks?

Püsti juhitava jetiga hakkasaamine ei eelda just maailmameister Mattias Reinaasa tasemel sõiduoskust, kuid keskmisest aktiivsemat ja kogenumat juhti ikkagi. Fotod: Shutterstock

Kui sulle meeldivad kiirus ja vesi, siis on sellele ainult üks lahendus – jett. Mis asi see on, kuidas sellega sõidetakse ning mida tolle lustisõiduki kohta veel teadma peaks, küsisime muuhulgas jetisõidu kaheksakordselt maailmameistrilt Mattias Reinaasalt.

Geeniuse tellijale

Pole just palju alasid, mille puhul saab nõu küsida mitte lihtsalt maailmameistrilt, vaid lausa kaheksakordselt maailmameistrilt – nagu Mattias Reinaas jetisõidus on. Talle sekundeerib jetinduse avamises Ott Kopti Yamaha Keskusest.

Kas jett on just „hea laps“ – vihjates tuntud kõnekäänule –, aga nimedega on sel igatahes segased lood. Eesti kõne- ja kirjakeeles käibele läinud „jeti“ võib segamini ajada lumeinimesega ning guugeldades sõna „jett“ ei pruugi samuti leida kõige kontekstikohasemaid vasteid. „Skuuter“ ehk jeti esialgne eestikeelne nimetus tähistab enamikus keeleruumides hoopis kaherattalist maismaasõidukit. Kõige mõistetavam, aga ka kohmakam on termin Personal Water Craft (PWC).

Kõik reaktiivsuuskadele!

Jeti ajalugu ulatub 1950-ndatesse, mil keegi Clayton Jacobson II tuli mõttele valmistada väike ühekohaline mootorpaat. Esimene mudel sai nimeks Bombardier Sea-Doo, aga algne Sea-Doo seeria­tootmisse ei jõudnudki. Kuulsaks tegi sellise veesõiduki hoopis Kawasaki aastal 1973 mudeliga JS400 Jet Ski, millest tuligi käibele sõna „jett“. Varsti hüppasid reaktiivsuusale ka teised tootjad, andes neile nimeks vastavalt Waverunner (Yamaha) ja Aquatrix (Honda). Nimetus „jetski“, mille all praegugi mõeldakse kategooriat laiemana, on Kawasaki kaubamärk, mida teised tootjad ei saa ega tahagi kasutada.

Kui sajandivahetusel oli jett mudelivalikus paljudel lustisõidukitootjatel – üks kuulsam oli Polaris –, siis nüüdseks on suuremaid tegijaid alles ainult kolm: BRP (Sea-Doo), Kawasaki ja Yamaha.

Kas istudes või püsti?

Konstruktsioonilt saab jetid jagada kaheks: istuva ja püstise sõiduasendiga. Suurem osa mudelitest on praegu istejetid, kuid Yamahal ja Kawasakil on pakkuda ka üks seistes juhitav riist. Yamahal on selleks 11 710-eurone SuperJet 2022, mis on ühtlasi kõige väiksem ja odavam sedasorti sõiduk. Väikseim tähendab jettide mõõtkavas 170 kg tühimassi ning 1049 cm3 kolmesilindrilist mootorit, mis arendab 115 hobujõudu.

See lugu on Geeniuse, Rikka ja PRO tellijatele.

Logi sisse või vormista tellimus hinnaga 1 € kuu:

Tutvumishind!

Geeniuse tellimus

  • Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
  • Ligipääs Geeniuse kohalike portaalide sisule.
  • Ajakirjade Autoleht, Digi, Miisu, Mood ja Muki artiklite lugemisõigus veebis.

7.99 € 1 € / kuu

Maksad esimesel kuul 1 €. Prooviperioodi järel jätkub tellimus hinnaga 7,99 € kuus. Soodushinnaga pakkumist saad kasutada ühe korra. See on automaatselt pikenev püsitellimus, mille saad igal ajal tühistada.

Tellimus ei sisalda tehnoloogiaprofessionaalidele suunatud DigiPRO ega investeerimisportaali Rikas Geenius artikleid. PRO tellimiseks klõpsa siia, Rikka Geeniuse saad tellida siit.

Tellija andmed

Sisesta korrektne e-maili aadress
Sisesta korrektne mobiiltelefoninumber
Paroolid ei kattu
Tellimiseks nõustuge veebilehe kasutustingimustega
Soovin tasuda pangakaardiga Logi sisse
Sisesta SMS'ga saabunud PIN-kood

Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.

See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 11, juuni 2022

Kõik selle ajakirja lood

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.