Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste sõnas, et helkurita Eesti laiuskraadidel läbi ajada ei saa. “Helkuri kasutamine on A ja O. Kõik autojuhid teavad, kui palju paremini on pimedas märgatav helkuriga jalakäija. Kel helkurit pole, neid lihtsalt ei näe,” ütles ta.

Loigo ja Kirsiste ütlesid kui ühest suust, et helkur on kõige odavam ja lihtsam elukindlustus. ”Aga sageli kipume seda elukindlustust unustama, selle kohta kahjuks teavitust meilile ju ei tule,” lisas Loigo.

Liiklusõnnetuste statistika teeb PPA-le muret

Loigo ütles, et helkurit tuleb kanda halva nähtavuse korral või pimedal ajal liikudes, valgel ajal Eestis helkuri kandmise kohutust ei ole ja selle järgi pole ka vajadust. “Liikluses on kõige raskem aeg sügisene periood, kui on vihmane ja pikalt pime ning nähtavus teedel on kehv, enamus traagilisi liiklusõnnetusi juhtub jalakäijatega just sel perioodil, sõnas ta.

Kui vaadata PPA liiklusõnnetuste statistikat, kui palju hukkunud ja vigastada saanud jalakäijatest pimedal ajal helkurit kandsid, siis on numbrid Loigo sõnul üpris mõtlemapanevad. Kahjuks ei saa PPA ka öelda, et viimastel aastatel oleks suuri paranemismärke.

Näiteks sai möödunud aastal liikluses pimedal ajal vigastada 109 jalakäijat, kellest 31% helkur puudus. Mullu hukkus kümme inimest, neli oli helkurita. Üle-eelmisel aastal sai viga 74 inimest, kellest 38% ei kandud helkurit. Suri kuus jalakäijat, kellest kolm ei kandnud helkurit. Viimaste aastate must rekord sündis aga 2021. aastal, kui 95-st liikluses vigastada saanud jalakäijast 57% polnud helkurit. Hukkus viis inimest, kellest mitte keegi ei kandnud helkurit.