Tundub, et see aasta on keskmisest pisut rohkem auke küll, aga mitte drastiliselt.

Mis seos on sellel, et just sooja saabudes augud tekivad?

Põhiline mõju antud hetkel on see, et teekatte all olevad kihid hakkavad sulama, samas kate pealt on veel suhteliselt jahe ja habras. Katte alla satub vett ja selle mõjul alus muutub pehmeks ning tekib veest küllastunud kiht. Selle all on aga jäätunud kihid ja tekivadki kausikujulised pehmed kohad.

Kui katte all on kasutatud näiteks lubjakivi killustikku, mis on sulamisele-külmumisele eriti vastuvõtlik, tekivad ka augud kiiremini.

Aga miks see just kevadel juhtub? Ka talve algul ju külmub ja sulab vaheldumisi

Tegelikult mõjutavad ka need protsessid ja koguaeg vaikselt kahjustavad. Kevadeks ongi tee juba saanud kõvasti räsida. Siis hakkab pealt sulama aga alt on veel jääs ja järgneb eelpoolräägitu. Sügisel, kui alt veel pole külmunud, pääseb vesi vähemalt minema.

Kui palju saab süüdistada naastrehve?

Naastrehvide mõju on kahtlemata olemas aga löökaukude tekkel ei ole see peamisi mõjureid. Pigem kaudne, sest kulutavad katet õhemaks ja sellevõrra väheneb kandevõime.

Miks asfalt üldse vett läbi laseb?

Asfaltkate tegelikult peab vett. Lihtsustatult koosneb see kivist, bituumenist ja õhust. Õhupoorid on vajalikud, et mahutada suvel ära paisuv bituumen. Poorsusel on muidugi teatud piirmäärad.

Mikropraod ikkagi tekivad ja talvel veel aktiivsemalt. Kui kõik on normide piires ja kvaliteetne, siis ei tohiks see halvasti mõjuda.

Kas auguvabad teed on võimalikud, kui raha ei loeks?

On, aga selle üle pole mõtet arutleda, sest see pole mingil moel mõistlik ega ökonoomne. Tee peab ettenähtud aja vastu pidama, sõltumata koormusest ja ilmast. Konstruktsioon tuleb õige valida.

Kui fantaseerida, siis peaks kõik kihid peaks olema palju paksemad ja tugevamad. Tugevus annab selle, et auke ei tekiks. Kas üks tee saab ka 1000 aastat vastu pidada, ei oskagi öelda.

Üks võimalus oleks betoonteed, kuigi ka nendel võivad servad ära murduda.

Miks on ka võrdlemisi uutel teedel augud?

Teed tuleb igal juhul teatud sagedusega remontida ja hooldada. Ka hooldemeetmete õige valik on oluline. Kui õige aeg mööda lasta, siis lihtsamate lahendustega head tulemust ei saa.

Tehniliselt palju põhjuseid. Aga suures plaanis kaks suurt: kas eelnevaid uuringuid tehakse ja kui põhjalikult ning teine on muidugi, et kasutatakse võimalikult odavaid lahendusi.

Kas garantiiaeg on teedel?

Ikka on, aga väga erinev, sõltub lepingust, 2-5 aastat on tüüpiline.

Väidame, et riigiteed on natuke paremas korras kui Tallinnas. Kas meie tunne on õige?

Jah, riigimaanteed on üldiselt paremas seisus. Osalt ka põhjendatud, sest kiirused suuremad ja nõuded kõrgemad.

Omavalitsuste teed on halvemas seisus tihti seetõttu, et neil pole head ülevaadet oma teedest just tehnilises plaanis.

Samas, ka Tallinnas mõõdetakse kandevõimet, roopaid ja tee tasasust.

Kuidas tee kvaliteeti ja seisukorda üldse mõõdetakse?

Ideaalis peaks olema tee 10-15 aastat löökauguvaba, mitte 2-5 aastat. Maanteeamet nõuab näiteks katte ülakihtide jäävpoorsuse mõõtmist mitte enam üksikute puuraukude põhiselt vaid pidevmeetodil, maaradariga.

Varem tehti kilomeetrile loetud hulk puurauke, siis nüüd saab korraga ja väga palju mõõta. Tulemused saab iga meetri kohta ja kehvemad kohad joonistuvad välja.

Üldiselt aitavadki teede seisukorda parandada uued tehnoloogiad. Näiteks on maanteeametil boonussüsteem, kui teede ehitaja mõõdab tee temperatuuri kogu laiuses ja saab teada kõik jahedamad kohad, mitte üksikute testide põhjal. Mida vähem jahedaid kohti, seda suurem boonus.

Kuulake täispikka versiooni intervjuust Autounni podcastist: