Isiklik kogemus: milline telefonihoidik on parim?

Hoidik on mõistlik panna sinna, kuhu a) mahub b) kõige vähem segab. Foto: Tarmo Tähepõld

Rubriiki toetab

Kuniks autol puudub Apple CarPlay või Android Auto võimekus, on telefonihoidik saanud minu ülioluliseks abiliseks. Selle ajaga olen ma läbinud ilmselt kõik erinevad versioonid ning nüüd lõpuks jõudnud päriselt toimiva ja mugava lahenduseni. Tassin seda ka reisidele kaasa (ja tavaliselt unustan lõpuks selle rendiautosse), et oleks vähem stressi.

Ilmselgelt on tegemist subjektiivse ja ühe inimese vajadustest lähtuva hinnanguga, aga kui keegi on hetkel valimisega täpselt nullpunktis, siis iga infokild on ju abiks. Igaks juhuks tasub ka mainida, et tegemist ei ole telefonitarvikute sisuturunduslooga. Tsiteerides vend Wismuthit filmist “Malev”, siis “Ei mingit himu teie loodusvarade järele. Ainult hea tahe!”

Esiteks räägime telefonist. Töö iseloomu tõttu meeldivad mulle suuremad telefonid (pildistamine ning aeg-ajalt ka kirjatöö), seega hoidik peab jaksama ja mahutama korralikku klotsi. Ja olgem ausad, tänapäeval väikest telefoni väga enam ei olegi.

Minu iseloomu tõttu ostan ma koos telefoniga alati ka kaitsva silikoonümbrise ja kaitseklaasi. Ma ei oska asju väga hoida. Kui keegi kannab oma telefoni kaantega ümbrises, siis on muidugi tüütum, sest enne sõitu tuleb sidevahend sealt välja võtta.

Kõige rohkem (kolm korda) olen läbi kukkunud selliste hoidikutega, mis kinnituvad ventilaatoriavadesse. Tavaliselt kõige soodsam ja lihtsam, mida poest haarata kui kiirelt vaja. Ja mõlemal korral ei ole see minu autole sobinud. Kusjuures neid turustatakse justkui universaalsetena, aga seda nad kindlasti ei ole.

Isegi kui õnnestub ta sinna ventilaatoriava ribade külge panna, siis päris kindel on, et peagi kukub kas kogu komplekt või osa sellest ära. Meenutan, et räägin kogemusest, mitte ülimast tõest. Kui keegi on leidnud ideaalse sellise toote, siis kindlasti võiks sellest teada anda.

Tavaline hoidik kipub purunema

Tavalise hoidiku all pean siis silmas seda lahendust, kus telefon tuleb haaratsite vahele panna. Tavaliselt siis asuvad need kas üleval ja all või külgedel ning hoiab telefoni paigal vedrudega. Hoidik ise on kas iminapaga või ka eelmainitud ventilaatoriavade lahendusega. Kui telefon seal lõpuks kinni on, siis on kõik hästi, aga selle mugavalt sinna asetamine on raske.

Tahad ühe käega teha, siis tuleb hoidikule kõvasti jõudu avaldada, et ta vahele suruda. Ühe näpuga võitled vedruga, teisega üritad telefoni suunata. Selle tulemus on minu kogemusel olnud see, et aega kulub palju ja lõpuks tuleb midagi lahti. Kas läheb päris katki või tuleb hoidik ise klaasi või armatuurlaua küljest lahti. Füüsika vastu ei saa.

Nende haaratsite osas on üritatud ka innovaatilisemaid lahendusi välja töötada, mis ei nõua seda füüsilist osa, aga seal tulevad mängu teised puudused. Näiteks tuleb telefon ülevalt sisse libistada, mis esiklaasi külge kinnitatuna on klaasi kalde tõttu keeruline.

Kuhu kinnitada?

Kõige kindlamini püsivad iminapad ikka klaasi küljes. Suurim miinus on vaatevälja segamine ja seetõttu olengi mina pannud selle mõnikord hoopis kõige vasakusse serva ja alla nurka, et juhi eest hoida elu müravaba. Paljudel autodel on kindlasi ka keskkonsoolis või armatuurlaual see piisav osa siledat plastikut, aga pigem on tegemist harva juhuga. Koht võib ju isegi leiduda, aga kindel, et telefon siis mingitele nuppudele ette ei jää?

Odava silikoonümbrise suurim viga on see, et ajaga kipub kollaseks minema. Hea suur magnet tagab tugeva hoidmise ning lisaks ka veelgi lihtsama kinnitamise, sest ei pea sihtima.

Ja lõpuks siis kinnitus ise – vana hea magnet. Lihtsamat ja mugavamat viisi lihtsalt ei ole. Klõps! ja küljes. Klõps! ja küljest ära. Magneti muuseas soovitan liimida telefoni ümbrise külge, sest siis on kontakt magneti teise poolusega tugevam ning hiljem ei pea ka telefonikorpuse küljest seda magnetit lahti kangutama üliettevaatlikult, et mitte seadet kahjustada.

Muidugi ei tasu sellise lahendusega minna auklikele kruusateedele rallit sõitma, aga minu mitte väga pehme vedrustusega autos on telefon ära kukkunud vaid üksikud korrad. Küll aga tuleb hoidik klaasi külge panna üks kord ja väga hästi. Peale iga korda, kui klaasi küljest eemaldada, tasub see pehme klaasikülge kinnituv osa toas sooja vee ja seebiga ilusti puhtaks teha, sest vastasel juhul võib kogu krempel lihtsasti lahti tulla.

Ilus? Mitte eriti, aga kui sa oled oma telefonile nagunii juba ümbrise pannud, siis ei ole enam väga vahet. Mugav? Väga. Minu hääl läheb magnetile. Lisaks ei takista hoidik laadimisjuhtme kasutamist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.