Masina südameks on 6,5-liitrine V12 sisepõlemismootor, otse Aventador SVJ-st, mille võimsus on tõusnud 15 hj võrra 785 hobujõuni. Lisaks on elektriajam, mille võimsus on 34 hj, pakkudes koguvõimsuseks 819 hj.

Tänapäeva Lamborghinidele kohaselt on sõiduk nelikveoga. Hübriidajami eripära on aga energia talletamis viis: tavaliste liitium ioon akude asemel on superkondensaatorid. Need suudavad energiat pidurdamisel väga kiiresti koguda ja selle ka kohe elektri mootorisse lasta.

Piltlikult tähendab see seda, et iga tugevama pidurdusega saab superkondensaatorid täis laetud ja järgmise kiirendusega terve kogutud energia vallandatud. Nagu näiteks Vormel 1 autod või Le Mans’i LMP1 prototüübid.

Samuti on tähelepanuväärne Lamborghini kummardus äsja lahkunud Ferdinand Piechile. Nimelt on superauto täisnimi Lamborghini Sián FKP 37. FKP tähistamaks Ferdinand Karl Piech ja 37 tema sünniaastat 1937. Kokku toodetakse superautot vaid 63 sõidukit.

Alpina B3 Biturbo Touring

Juba aastaid on Alpina pakkunud tuunitud BMW’sid neile, kellele ühel või teisel põhjusel ametlikud M-autod päris meelt mööda pole. Või siis, kui sobilikku M-autot lihtsalt ei tehta, nagu näiteks universaal kerega M3.

Esitledes uut B3 Biturbo Touring sportuniversaali pakub Alpina BMW austajatele kõige lähedasemat sõidukit M3 universaalile, mida osta saab.

Nelikveoline B3 kasutab BMW 3-liitrist, kuue silindrilist, kahe turboga mootorit 340i mudelist. Pärast natukest tööd suudab jõuallikas toota 462 hj ja 700 Nm. Kuigi täpseid kiirendusaegu pole Alpina avaldanud on teada, et tippkiirus ületab 300 km/h piiri.

Tehniliselt on veel uuendatud adaptiivset vedrustussüsteemi pakkudes nii mugavust kui ka teravat kerekontrolli. BMW xDrive nelikveo süsteem on Alpina poolt töödeldud, et suurema koormusega toime tulla ja ZF 8-käiguline automaatkast on tuunitud kiiremateks vahetusteks

Muidugi kaasnevad ka kosmeetilised uuendused nagu traditsioonilised tihedate kodaratega 19-tollised Alpina veljed, agressiivsemad esi- ja tagastanged ning sportlikum nelja otsaga summutisüsteem. Ka interjööris ilutsevad Alpina logod ja eraldi valitud materjalid.

Audi RS7

Kui hiljuti avaldatud Audi RS6 on liialt praktiline ja ägeda välimusega universaal, siis pakub Audi alternatiiviks 4-ukselist laugpära või kupee-sedaani RS7.

Sarnaselt varasema RS7-ga on tegemist tehniliselt pea identse sõidukiga nagu on RS6. Lihtsalt välimus on olenevalt maitsest siis kas stiilsem või mitte.

Kapoti all pesitseb 4-liitrine, 600-hobujõuline, kahe turboga V8 mootor, mis rebib läbi quattro nelikveo RS7-e seisust sajani vaid 3,6 sekundiga. Tippkiirus on piiratud 250 km/h peale, kuid nagu ikka saab selle lisavarustusest venitada kõrgemale 304 km/h piirini.

Välimuselt on tegemist üsna traditsioonilise Audi RS-autoga. Võrreldes tavalise A7-ga on see 70 mm võrra laiem ja välimuselt on sõidukit muudetud palju agressiivsemaks. Suuremate velgede taga on suuremad pidurid ning muidugi ei puudu ka suured, ovaalsed summutitorud.

Muidugi on ka vedrustus jäigem ja 20 mm võrra madalam ja sportliku sõiduelamuse tagav eraldi häälestatud quattro nelikvedu suudab kuni 70% võimsusest tagaratasteni. Sarnaselt RS6-ga on ka RS7 saadaval ka tagarataste keeramine.

Hyundai Veloster N ETCR

Kuigi tegemist pole tänavalegaalse sõidukiga on see trend, mis vajab tähelepanu. Sarnaselt Seati CUPRA brändiga on Hyundai avaldand oma esimese elektrilise ETCR-klassi touring car võidusõiduauto Veloster N luukpära näol.

Ameerika Ühendriikides N-brändi luukpärana esinev Veloster N on salongis müüdava autona tehniliselt identne Euroopas kiidetud i30 N luukpäraga. Mõlemad luukpärad on esindatud ka rahvusvahelises touring car võidusõiduseerias TCR.

Inspireeritud traditsioonilisematest TCR autodest on Veloster N ETCR elektrilise ajamiga ringrajaauto, mis hakkab osa võtma järgmisel aastal alustavast ETCR võidusõiduseeriast.

Kuigi täpseid tehnilisi andmeid Hyundai ei avaldanud, on üsna kindel, et võimsus jääb CUPRA e-Raceri lähedale, mis on umbes 680 hj.