Ida prefektuur: kaasliiklejad informeerivad politseid kahtlastest autojuhtidest keskmiselt kuus korda päevas

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Maanteel sõitev auto.Foto: Hans Lõugas

Politsei- ja piirivalveameti ida prefektuuri näitel informeerivad kaasliiklejad politseid kahtlase sõidustiiliga autojuhtidest väga aktiivselt. Selle aasta esimese viie kuuga tehti numbril 112 kokku 900 telefonikõnet, mis puudutas autojuhtide käitumist ida prefektuuri tööalas.

Statistiliselt tähendab see seda, et keskmiselt informeeritakse ida prefektuuri ametnikke kahtlasest autojuhist kuuel korral päevas. Lisaks näitab statistika, et tegu ei ole pelgalt väiklase “koputamisega”, kuna helistamised on viinud 89 rikkumise tuvastamiseni.

Politsei eesmärk ei ole trahvi tegemine

Narva politseijaoskonna patrulltalituse juhi Aleksandr Urbi sõnul valmistavad enamjaolt teistele liiklejatele muret joobekahtluse ja ebakindla sõidustiiliga juhid, kiirust ületavad ja ohtlikke manöövreid sooritavad sõidukid.

“Politsei kontrollib kõiki numbrile 112 laekunud teateid. Kontrollimise operatiivsus sõltub teate sisust ning edastatud info kvaliteedist, nt kas õnnestus helistajal tähele panna sõiduki registreerimisnumbrit ja sõidusuunda ning lähimate patrullide tegevustest teate laekumise hetkel. Patrullid reageerivad väljakutsetele sõltuvalt nende prioriteetsusest,” ütles Urb.

Samas toob patrulltalituse juht välja, et kõik vihjed ja kõned ei vii küll rikkumise avastamiseni, kuid politseinikud teevad olemasoleva info põhjal kõike, et tuvastada, kas on rikkumine toime pandud ja kas politsei sekkumine on vajalik.

Urb rõhutab, et politsei eesmärgiks ei ole trahvi tegemine, vaid liikluse turvalisemaks muutmine. Alkoholijoobes juhi tagamise järgselt helistab korrapidaja reeglina info edastanud liiklejale tagasi ning informeerib teda ühisest töövõidust.

“Mõnikord piisab vestlusest äkilise sõidustiiliga silma hakanud juhiga, kui paljudel juhtumitel viivad vihjed joobes sõidukijuhtide tabamiseni. Tänu 112-le tehtud kõnedele tabasid sel aastal Ida prefektuuri politseinikud 65 alkoholijoobes juhti, 10 juhtimisõiguseta juhti ning avastasid 14 liiklusseaduse muud rikkumist,” sõnas Urb.

Pardakaamera on hea, kuid selle põhjal ei saa trahvi teha

Kuigi üha enamad autojuhid kasutavad pardakaameraid, ei ole Urbi kinnitusel nende abil võimalik näiteks kiiruse ületamist tõendada. Küll aga on videod piisavaks aluseks vastava sõidukijuhiga vestluse läbiviimiseks ning võimalike kaasnevate rikkumiste tuvastamiseks.

Patrulltalituse juht ärgitab liiklejaid informeerima politseid sõidukitest, mis panevad teiste liiklejate elud ohtu. Selleks peab helistama häirekeskusesse numbril 112 ning andma häirekeskusele sõidukist võimalikult täpse kirjelduse – värvus, mark, registreerimisnumber ja sõidusuund.

“Video olemasolust tuleb teavitada kõne vastu võtnud ametnikku. Siinkohal video anonüümsest edastamisest meediale või sotsiaalmeediasse ülesriputamisest ei piisa. Autokaamera salvestise omanik, kes soovib aidata ja on nõus salvestise politseile üle andma, peab valmis olema andma ka ütlusi. Kui video ja ütluste abil kogutud info viitavad võimalikule rikkumisele, saab alustada menetlust ja liiklusseaduse rikkuja vastutusele võtta,” lisas Urb.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.