Avalikus inforuumis leiame pidevalt leviva narratiivi, et elektriautod on meie tulevik ja nende kasutuselevõttu tuleks igati toetada ja soosida. Nii on ka Eesti suurimad linnad Tallinn, Tartu ja Pärnu kehtestanud elektriautodele (tegelikult küll nullheitmega autodele) tasuta parkimise korra.
Kõrvalt vaadates võiks arvata, et kaasaegses infoühiskonnas, mil kogu info on registrites ja andmebaasides, toimuvad lihtsad asjad elektrooniliselt ja automaatselt. Praktikas tuleb aga välja, et miski pole lihtne ning ikka ja jälle on ametnik see, kes peab oma roosad näpud külge panema.
Tundub ju loogiline eeldada, et elektriauto tasuta parkimine toimub nii: parkimiskontrolör kontrollib, kas konkreetsel sõidukil on aktiveeritud mobiilne parkimine. Süsteem kontrollib maanteeameti sõidukite registrist, kas tegemist on nullheitmega sõidukiga ja kui on, siis saab kontrolör teate, et auto on legaalselt tasuta pargitud.