Eksperimenti kutsuti vaatama ka Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja liikluse alal Talvo Rüütelmaa, kes intervjuule ei tule, vaid jääb eemal seisma ja asub katset filmima ja pildistama.

“Need osad tomatid on laiaks sõidetud. Need tuleb spetsiaalse tehnikaga korjata ja see tehnika ja need inimesed on teel,” selgitab Rüütelmaa meile, miks ta kokkulepitud ajal intervjuud anda ei saa.

“Selle eksperimendi mõte on selgitada, kui ohtlik on kurv Toompuiestee ja Kaarli puiestee nurgal. Seal autojuhid pidevalt lõikavad kurvi ja tungivad rattrajale.”

Märgistus on seal puudulik ja rattaraja joon lõpeb lihtsalt ära. Rääkimata sellest, et koolilastega niikuinii ei julgeks keegi sõita rattarajal, mis asub sõiduteel ja on korralikult eraldamata.

Rüütelmaa ei ole sellega nõus, et rattatee seal ära lõppeb ning vaidleb Karellile vastu ja kinnitab, et tema ise on korduvalt sealt rattaga sõitnud ja tundnud ennast turvaliselt.

Eestis 4 hukkunud ratturit

Sel aastal on toimunud jalgratturitega rekordiliselt palju liiklusõnnetusi. Kõigile oleks ohutum kui erineva kaalu ja kiirusega liiklejad oleksid selgelt eristatud üksteisest. Korraliku rattaradade võrgustikuga Oslos on rattureid liikluses kordades rohkem, kuid eelmisel aastal ei saanud seal surma mitte ühtegi ratturit. Eestis on sel aastal hukkunud juba neli jalgratturit.

“Liiklejaid ei tohi ohtu seada, teie olete seda täna teinud,” ütleb Rüütelmaa ja viitab puuduliku märgistuse peale paigutatud tomatitele. Ta kutsub välja neli tänavapuhastusbrigaadi ja tekitab liikluses korraliku ummiku kolmeks tunniks.

Miks aga üldse sellist eksperimenti vaja on?

Tänavu on politsei registreerinud rekordilise arvu jalgratturiga juhtunud õnnetusi – septembri alguse seisuga 266 õnnetust. Armastatakse öelda, et rattur on ise süüdi, sest pooled neist õnnetustest on ühe ratturi õnnetused, kus rattur on kukkunud, sest sõitis vastu posti, äärekivi või kanalisatsiooniluuki.

Tihtipeale unustatakse aga ära, et asja taga on hoopis olematu infrastruktuur, kus rattarajad on liiga kitsad, äärekivid ratturile liiga lähedal ja ohtlikud postid asetsevad keset rattateed.

Kui Pariis sai kevadega juurde 650 kilomeetrit eraldiseisvaid rattateid ja linna rattateede korrastamiseks pandi 300 miljonit eurot, siis mida Tallinnas tehti?

“No näiteks Tallinnas on tehtud uus jalgratturite sõiduvõimalus Estonia puiesteele,” selgitab Rüütelmaa ja viitab mõnesaja meetrisele lõigule, kus ratturil tuleb ühistranspordirajal koos busside ja trollidega liigelda.

Kogu olukorda näeb 7. septembril kell 20 TV3 saates “Laser” .