Jesse selgitas, et kindlustuse hinna määravad firmad tulenevalt sõidukiga seotud riskidest ja seetõttu on hinnad erinevad. Tavapäraselt sõltuvad hinnad mitmetest erinevatest asjaoludest nagu näiteks sõiduki liik, mark, võimsus, kasutusala ja muud tegurid. “Nii näitab näiteks statistika, et võimsamad sõidukid põhjustavad rohkem õnnetusi ja seetõttu on võimsamate sõidukite liikluskindlustuse hinnad kõrgemad,” ütles Jesse.
Nii nagu põhjustavad rohkem õnnetusi võimsamad autod, põhjustavad neid rohkem ka taksod. Jesse sõnul toimub taksodega neli korda rohkem õnnetusi, kui tavasõidukitega, seega on riskitase kõrgem ja kindlustusfirmad küsivad lepingu sõlmimise eest ka oluliselt suuremat hinda.
“Neid õnnetusi ei juhtu rohkem mitte seetõttu, et taksojuhid oleksid tavaliiklejatest hooletumad või viletsamad juhid, vaid seetõttu, et taksode läbisõit on suurem, need liiklevad üldjuhul tiheasustusega aladel ja suuresti tipptundidel,” selgitas Jesse. Ta lisas, et samal põhjusel teevad rohkem avariisid ka veokid ning bussid.
Juhid kippusid varem kõrvale hiilima
Jesse ütles, et siiani kippusid sõidujagajad oma tegevust riigi, kohalike omavalitsuste, liisingfirmade ja kindlustusandjate eest varjama, kuid nüüdsest ei ole see enam võimalik ja nad peavad end arvele võtma.
See loob ka olukorra, kus kindlustusandjatel on võimalus vahetu info saamiseks riiklikelt registritelt ja nad saavad teenust õieti ja õiglaselt hinnastada ning tavasõidukite omanikud ei pea enam ühistransporditeenust pakkuvaid sõidukijuhte subsideerima.
Mis saab aga siis, kui ma olen taksojuht ühe päeva nädalas?
Siiski, sõidujagajaid on erinevaid ning mitte kõik endale vajalikud load hankinud inimesed ei ole igapäevaselt taksojuhid, vaid kasutavad autot sõidujagamiseks vaid ühe või kaks päeva nädalas. Siiski, hankima peavad nad endale taksode hinnastusega kindlustuse.
