“Muudatuse eesmärk on muuta õuealal parkimise reeglid selgemaks. Nimelt kui kehtiva liiklusseaduse üldiste sõiduki parkimise reeglite kohaselt tohib kõnniteel parkida ainult siis, kui seda lubab vastav liikluskorraldusvahend, siis õuealal parkimisele on liiklusseaduses kehtestatud erireeglid.
Terminoloogia ja peenhäälestus
Nende järgi lubab kehtiv seadus õuealal parkida küll üldjuhul ainult tähistatud parklas, kuid kui tähistatud parkla puudub, siis ka teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Kuivõrd tee mõistes sisalduvad liiklusseaduse kohaselt nii sõidutee kui ka kõnnitee, siis tohib kehtiva seaduse kohaselt õuealal parkida ka kõnniteel,” selgitas Allvee.
Samuti pole tema sõnul kehtivas liiklusseaduses õueala puhul sätestatud, milline on piisav ruum, mille sõiduki parkinud juht peab jalakäijale jätma.
“Arvestades asjaolu, et õuealal võib jalakäija liikuda ka sõiduteel, saaks pahatahtlikult väita, et kõnniteel parkinud sõidukist saab jalakäija takistamatult mööduda ka näiteks sõidutee kaudu. Samas on jalakäijal siiski ohutum liikuda kõnniteel. Sellest tulenevalt rakendatakse muudatuse kohaselt õuealal kõnniteel parkijatele üldist kõnniteel parkimise nõuet, mille kohaselt peab kõnniteel jalakäijatele jääma vabaks 1,5 meetri laiune osa,” lisas Allvee.
Tallinn on kardinaalselt vastu
Tallinna linnavalitsuses tekitas ministeeriumi plaan nördimust. “Just nüüd, kui me oleme aastatepikkuse töö tulemusena parkimiskultuuri järje peale saanud, tahab ministeerium selle kõik ära nullida ja asjad jälle teistpidi pöörata,” lausus Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.
