„Tallinn on valmis panustama koostööle riigiga, et tagada muudatuste tõhus rakendamine ning muuta enda praktikat romusõidukite eemaldamisel avalikust ruumist. Samuti oleme valmis jagama oma seniseid kogemusi ja teadmisi, et kitsaskohti lahendada,“ lisas Oja.

Riigikogu menetluses on jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse vähendada liiklusregistris teadmata kadunud sõidukite hulka ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse. Kliimaministeeriumi muudatusettepanekud võimaldavad edaspidi vabastada linnaruumi ja teisaldada avalikult kasutatavatelt teedelt seal kasutult seisvad sõidukid, mis on registreerimata, millel puudub registreerimismärk või mis on muutunud romusõidukiks.

Tallinnas 500 romusõidukit aastas

Muuhulgas tuuakse jäätmeseaduse eelnõus sisse romusõiduki mõiste ja täpsustatakse selle kogumise ja vastuvõtmise nõudeid. Tuuakse selgelt välja, et romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tegeleb igal aastal enam kui 500 linnaruumi seisma jäänud sõidukiga. Nende seisma jäämise põhjused on erinevad ja kõik linnaruumi seisma jäetud sõidukid ei kvalifitseeru kehtivate õigusaktide mõistes romusõidukiteks. Ainuüksi sellel aastal on ametnikud tegelenud 238 sõidukiga, sh on 23 romusõiduki omaniku suhtes algatatud väärteomenetlus, 80 sõiduki omanikud on ise oma seisva jäänud sõiduki ära viinud ja 36 sõidukit on üle antud jäätmekäitlejale.

Kõige enam valmistavad ametnikele muret sõidukid, mille omanikke ei ole võimalik tuvastada või puuduvad omaniku kontaktandmed nendega ühenduse võtmiseks.