Karantiin mõjutas ka juhtumite arvu

„Võrreldes 2019. aastaga on olnud õnnetusjuhtumeid Eesti raudteedel vähem, kindlasti on sel aastal oma mõju ohutusstatistikale olnud ka kevadisel karantiiniajal, mil inimesed vähem liiklesid, sest suve hakul nappide pääsemiste arv taas kasvas. Paraku surmaga lõppenud õnnetusi on poolaasta võrdluses sel aastal ühe võrra rohkem,“ sõnas Aosaar.

Ta tõi esile, et sagedasemad ohuolukorrad raudteel ja raudtee ülekäigukohtades on tingitud liikluses osalejate tähelepanematusest: jalakäijate pilk on nutitelefonis, jalgratturid kiirustavad üle raudtee veendumata, et rong ei lähene, lapsed mängivad raudteel või raudtee vahetus läheduses, autod ei veendu raudtee ülesõidukohas ohutuses ja kiirustavad.

„Rongi pidurdusteekond on kümneid kordi pikem kui keskmisel sõiduautol – rong ei saa inimest märgates pidama, inimene aga rongi märgates küll,“ rõhutas Elroni ohutusjuht.

Kool algab, lapsi tuleb hoiatada

Elroni ohutusjuht kirjeldas, et rongi rattad küll vanade rongide kohaselt enam ei ragise, kuid rong on liikluses nähtav ja kuuldav. „Rongid lasevad alati vilet nii jaamast väljudes kui ka enne ülekäigukohale sõitmist – muutunud on inimeste tähelepanu ja käitumine, justkui ei tajuta liikluses olemist ja eiratakse elementaarseid liiklusreegleid.”

“Algaval lasteaia ja kooliaastal tasub nii lastel kui lastevanematel ja teistel liikluses osalejatel mõelda, kuidas ohutult liigelda ja tähelepanelik olla. Iga täiskasvanu on eeskujuks lapsele, iga laps oma eakaaslasele – nii nagu autoteel ei tohi mängida ning seda ületades tuleb veenduda turvalisuses, tuleb ka raudteed ületada vaid selleks ette nähtud kohas ning veenduda, et rong ei lähene,” tuletas meelde Elroni ohutusjuht Natali Aosaar.