Teeolud on keerulised olnud kogu detsembrikuu jooksul ning ilmaennustuste järgi jätkub sarnane olukord vähemalt aasta lõpuni. Et rasketes oludes rahulikuma südamega liigelda, on IIZI loonud teenuse, mis ühe stressiallika kaotab: nimelt pole kindlustusele kahjuteate esitamiseks vaja hakata kuhugi sõitma või kontakte otsima – selle saab esitada otse veebis või nutirakenduses.
Rasked liiklusolud nõuavad ettevaatust
Hoolimata detsembris suuresti valitsenud viletsatest teeoludest, võib vaid loetud päevad enne kuu lõppu nentida, et raskemaid ehk häirekeskuses fikseeritud liiklusõnnetusi on juhtunud võrdlemisi vähe: 28. detsembri seisuga oli neid Eesti peale kokku 59. Võrdluseks juhtus mullu detsembrikuu jooksul 111 ning aasta varem 95 õnnetust. Veel varem olid need arvud vastavalt 99 (aastal 2019) ja 107 (aastal 2018).
Keerulised teeolud kestavad aga veel vähemalt aasta lõpuni. Transpordiamet on viimastel päevadel halbade ilmaolude tõttu pidanud jätkuvalt juhte hoiatama libeduse ja kohati väga raskete teeolude eest: viimasel nädalal nulli ümber vaheldunud temperatuuri ning sademete tõttu märg teepind on sageli jäätunud ja teedele tekkinud kiilasjää.
Riigi Ilmateenistuse prognoosis lubatakse nullilähedast temperatuuri, mis kõigub üle ja alla selle vähemalt kuni 31. detsembrini. Lisaks võib oodata sademeid, nii lund, lörtsi kui vihma.
Seetõttu peaksid juhid liikluses ettevaatlikud olema ning ilmastikuoludel silma peal hoidma. Ka politsei- ja piirivalveamet tuletab meelde, et liiklejad oleks praeguste muutlike ilma- ja teeolude korral eriti ettevaatlikud ning raskemates oludes loobuks möödasõitudest ja muudest äkilistest manöövritest, sest iga järsk manööver võib olla väga ohtlik. Teeolude ja liikluspiirangute kohta saab ajakohast teavet näiteks transpordiamet portaalist Tarktee.
Õnnetuse juhtudes ei maksa meelt heita
Kui liiklusavarii siiski juhtub, ei ole see muidugi maailma lõpp. Kuid õnnetuse järel võib esimese asjana tekkida küsimus, kas juhtunust peaks teavitama häirekeskust. Kui avariis ei saanud kahjustada vara, mille omanik on teadmata (näiteks liiklusmärk või parklas seisnud auto, mille juhti kohapeal pole), osalenud juhid jõuavad vastutuse asjaoludes kokkuleppele ning kannatanuid pole, siis ei pea häirekeskusesse helistama.
Ükskõik kas sündmus tuleb häirekeskuses fikseerida või ei, igal juhul peaks teavitama kindlustusandjat. Liikluskindlustus katab õnnetuses süüdi olnud sõidukijuhi tekitatud kahjud ning annab seeläbi kindluse, et juht ei pea tekkinud kulusid kinni maksma omast taskust. Kasko hüvitab lisaks ka süüdlasele tekkinud kahjud.
IIZI klient saab kahjuteate esitada mugavalt telefoni vahendusel, kodus veebi teel või IIZI mobiilirakenduses. Veebis ja rakenduses on teate esitamine tehtud võimalikult lihtsaks, et stressirikkas olukorras üks mure vähem oleks.
Esmalt tuleb valida nimekirjast, mis juhtus: näiteks liiklusõnnetus, klaasi purunemine või vargus. Seejärel saab sisestada täpsemad andmed, muu hulgas juhtunu aeg ja koht, teised osalised ning muud üksikasjad. Samas saab lisada ka pilte või rakenduse puhul neid otse sündmuskohal teha. Kui kahjuteade on esitatud, saadetakse see edasi kindlustusandjale, kes asjaga edasi tegeleb.
Klient ei pea seega muretsema kindlustusjuhtumi tüübi ja seltside kontaktide pärast ega kuskile kohapeale minema, vaid saab kahjuteate edastatud IIZI rakenduses või veebilehel. Oluline on vaid meeles pidada, et kahjuteade tuleb teha igal juhul, olenemata sellest, kas sõlmitud on ka kasko- või ainult liikluskindlustus, teade läheb igal juhul otse kindlustusandjale.
