Saku Õlletehase tellimusel ja Norstati läbi viidud sõiduharjumuste uuringu kohaselt kontrollib seitse autojuhti kümnest enne sügistalvist hooaega oma talverehvide mustri sügavust, samas vähesed hoolitsevad pimedal ajal parema nähtavuse eest – kolmandik puhastab tuuleklaasi mõlemalt poolt ning vaid veerand vahetab ära auto kojamehed.
Uuringu küsimusi koostada aidanud liikluseksperdi ja OÜ Autosõit juhatuse esimehe Indrek Madari sõnul on tervitatav, et enamus inimesi – uuringu kohaselt 69% – vaatab enne rehvivahetust üle oma talverehvide mustri sügavuse.
„Tänaseks on loodetavasti kõik autojuhid oma sõidukitel rehvid juba vahetanud, seda mitte pelgalt liiklusseadusest tulenevast kohustusest vaid ka ilma- ja teeolusid arvestades – kõikjal Eestis valitsevad talvised liiklusolud ja sõita võib ainult talverehvidega,“ rääkis Indrek Madar.
Ta lisas, et rehvide puhul on oluline veel ka asjaolu, et kui nad on ebaühtlaselt kulunud, siis parema mustriga rehvid peavad asetsema tagasillal sõltumata vedavast sillast – parem muster annab parema haarduvuse ja väldib külglibisemise tekkimist. Külglibisemisele järgneb külgkokkupõrke oht ja sõiduki külg pakub reisijatele vähem kaitset kui esi või tagaosa.
Ebapiisav tähelepanu nähtavuse parandamisele
Kui rehvimustri jälgimine on autojuhtidele pigem juba harjumuspärane, siis küsitlus tõi teisalt välja, et vähem tähelepanu pööratakse parima võimaliku nähtavuse saavutamisele aastaajal, mil päevavalgust napib.
„Ajaga tekib ikka auto esiklaasile mustust, sh ka seestpoolt. Arvestades, et eesolevatel kuudel teeme väga palju oma igapäevasõite hämaras või suisa pimedas, on äärmiselt oluline esiklaas, aga ka aknad ning tagaklaas mõlemalt poolt puhastada,“ rääkis Madar. „Ka kojameeste eluiga pole igavene ning kindlasti tuleks talve eel panna autole uued kojamehed, kuna see parandab märgades oludes nähtavust.“
Indrek Madari sõnul võiksid need ettevaatusabinõud kuuluda iga autojuhi harjumustesse, kuna liiklusõnnetuste ohu vältimisel on oluline nii auto tehniline korrasolek, sh piisava sügavusega ehk vähemalt 4-millimeetrise mustriga talverehvide olemasolu, kui ka võimalikult hea nähtavus.
Talvistele teedele sobilikud sõiduvõtted
Uuringu tellinud Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul näitavad autojuhtide vastused, et liiklusohutuse vallas on osalt – rehvimuster – teadlikkus kõrge, kuid teisalt vajavad mitmedki tõed üle kordamist. Samuti näitab tagasiside Saku Õlletehase töötajatelt, kes läbivad igapäevaselt Eestimaa teedel sadu kilomeetreid, et paljud autojuhid kas mugavusest või piiratud oskustest tingitult tihtipeale talviste teeolude saabumisega piisavalt ei arvesta.
„Kõik ametiautoga Saku Õlletehase töötajad läbivad regulaarselt koolitusi, kus tuletatakse meelde ohutu liiklemise põhitõed, sh talvistes oludes,” rääkis Jaan Härms. „Samas näeme igapäevaselt teedel sõites, kuidas vastutuleval autol on esiklaasil lume alt näha vaid kojamehe poolt puhtaks pühitud ala või klaasid härmas – loomulikult kasvatab see märkimisväärselt õnnetusse sattumise ohtu, kuna juhi nähtavus on sedavõrd piiratud.“
Nii Jaan Härms kui Indrek Madar avaldasid lootust, et ohutu liiklemise põhitõdedele meelde tuletamine aitab parandada meie üldist liikluspilti ning koos teadlikkuse kasvuga paraneb ka liiklusohutus.
Autosõiduharjumusi puudutava küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat 26. septembrist 5. oktoobrini. Küsitluses osales kokku 1001 inimest, vanuses 18-74.
Säästliku sõidu koolituse on läbinud 13 protsenti juhtidest
Uuringus küsiti autojuhtidelt ka seda, kas nad on läbinud säästliku sõidu koolituse, mis vähendab üheltpoolt nii auto kütusekulu kui ka parandab üldist liiklussujuvust.
Küsitletutest 13 protsenti vastas, et nad on läbinud vastava koolituse ja järgivad õpitut ka igapäevaselt liigeldes. Kuus protsenti juhtidest on tutvunud vastavate juhistega internetis. Pea kaks kolmandikku juhtidest – 64% – koolitust küll läbinud pole, kuid üritab enda sõnul sõita kütust säästvalt, ilma järskude kiirendusteta.
Liiklusekspert Indrek Madari sõnul on tervitatav, et väga suur enamus juhtidest pöörab säästlikule sõiduviisile tähelepanu. Küsitav on see, kas „jalgratta” ise leiutamine annab parima tulemuse.
„Üks on see, et inimene enda sõnul proovib sõita säästlikult. Aga teine küsimus on, kas seda, mida autojuht roolis selle nimel teeb, teeb ta ka õigesti või on see pelk tunnetus,“ lausus Indrek Madar. „Selliseid nippe, mis aitavad kütust säästa ja liikluse sujuvust parandada, on tegelikult mitmeid, alates manuaalkastiga auto puhul võimalikult kõrge käiguga sõitmisest kuni eesoleva liiklusvoo jälgimiseni, et juba parajalt kauguselt hakata näiteks seisvat autoderivi nähes käiguga pidurdama.“
