Kaks olulist täpsustust

Esiteks tuleb mainida, et proovisõidu autol oli läbisõidu piirang, seega said kõik kolm testijat vaid väga esmase kogemuse. Inimese kohta oli kasutada natuke üle tunni aja ja veits üle 100 km, mis ei ole kindlasti piisav põhjalikuks arvamuseks.

Teiseks tegime asja põnevamaks nii, et proovisõiduks tehtud vestlusgrupis ei arutatud enne arvamuse kirjutamist sõnagi sõidukogemuse üle, et oleks võimalikult sõltumatu ja erinev nägemus. Vaatame, mis välja tuli…

Peeter Koppel

BMW-le meeldib teha nägu, et iga uus „kolmene“ on revolutsioon, aga ei ole. Taas kord on tegemist pigem evolutsiooni kui revolutsiooniga.

Sõidurõõmu on jälle veidi mugavuse vastu vahetatud. Eesmärk näib küll olevat olnud teha sportlike mitte-eriti-suurte sedaanide etalon juhitavuses, kuid liiga palju elektrit rooli ja esirataste vahel ei tekita tunnet, et see auto oleks tehtud veidi vallatumale juhile. Tunnetus on „mugavalt tuim.“

Ei, loomulikult mitte nagu mõnel „ameeriklasel“. Lihtsalt pole seda lõbu, mis vanasti. Või seda lõbu, mida praegu isegi 2. seeria puhul kogeda saab.

Mina, kes ma sõidan eelmise (F) põlvkonna platvormil oleva BMWga (435d xDrive), mis on paar aastat vana, ei tunne, et ma nüüd kohutavalt tahaksin uut.

Loomulikult on 435 ja diisel midagi veidi muud kui kaheliitrine turbo 330. Kui minu oma puhul saab aru, et jõudu on ja seda jagub, siis 330 puhul tuleb emotsiooni saamiseks mootorit veidi „piinata.“

Ilmselt 340 või mõni hullem diiselelukas lahendavad selle suhtelise jõuetuse probleemi. Hetkel tahtis mootor piitsa ja rool ei andnud oodatud tagasisidet.

Üks koht, kus evolutsiooni asemel on toimunud väiksemat sorti revolutsioon, on interjöör. Ekraan on puutetundlik – ausalt, seda poleks vaja – kuid üht teist saab talle selgeks teha ka žestikukeerides. Materjalid on kvaliteetsed ja juhiiste kahtlaselt mugav.

Loomulikult tahaks iga aus BMW-fänn näidikuteplokis näha kahte oranžide numbritega „kella,“ kuid vähemalt minul ei õnnestunud neid ette manada. Ilmselt on see tarkvarauuendusega lahendatav probleem

„Kolmene“ ei ole enam päris „kolmene.“ Tasapisi on omadega venitud sinna, kus vanasti oli „viiene.“ Päris BMW-mõnu on täna „kaheses.“ Ehk siis autos, mis kipub paljudelt parameetritelt meenutama E46-te – ehk seda BMWd, mille pärast paljud just selle automargi suhteliselt suured sõbrad on.

Paula Johanna Adamson

Kolmandat seeriat ei ole vaja uuesti defineerida. Temas on läbi aegade olnud ja on tänaseni olemas täpselt see, mis temas olema peab – ta on võrdlemisi kompaktne putukas, millest vastavalt soovile saab välja võluda piisavalt praktilise igapäevaauto või küllalt nobeda emotsiooniauto selle igapäevasemas võtmes.

See kõik on ajastule vastavalt olnud olemas ka eelmistes kolmestes ja kindel sihtgrupp on läbi aegade osanud seda hinnata.

Uues “kolmeses” on uuenenud on kõik, mis ajaga pidi – interjööris kajastub BMW uus käekiri, millest tänuväärselt oli antud mudeli puhul välja jäetud kristalne käigukanginupp. See eest oli jäetud välja ka M-sport rool, mille asemel on salongi istutatud massiivse ja igavana mõjuv barankalaadne toode.

Väline disain on pisut agressiivsem ja jässakam kui eelmine ning ilmselt taandub kõik maitsele, aga isiklikult leian, et ilma M-paketita jääb pool potentsiaalist kasutamata, seega sportlikku välimusse tasub natuke investeerida, kui hinnata kolmeses justnimelt särtsakamat olemust, mitte niivõrd praktilisust ja lihtsust.

Mootori osas on 330i kõik, mida sul vaja läheb ja rohkemgi veel. Ta on piisavalt väle ja laseb sulle kõlaritesse piisavalt häält. Kellele jõust ja päris lõrinast väheks jääb, peab ilmselt asisemad jõuallikad ära ootama.

Juhitavuse osas kolmene pettumust ei valmista – mõjub väledalt ja kergelt, saavutades kuldse kesktee kardiliku sõidu ja nauditava mugavuse vahel. Kolmas seeria tõenäoliselt ei ole väga hea paljudes erinevates asjades, aga ta on mõõdukalt hea põhilistes väärtustes, mis ühel igapäevaautol olema peavad.

Kui sa tahad rohkem ruumi, ostad suurema numbriga seeria. Kui sa tahad päriselt kärtsu ja pauku pisikesest putukast, ostad M2. Kolmas seeria mahub ja mahutab, sõidutab ja sõidab ise, on pungil igasugu vidinatest, mida sa ihaldada võid ning näeb vägagi viisakas välja.

Pruunika teraga hall värv mind küll üheski valguses ei eruta ja eelistaksin näiteks särtsakat sinist koos M-paketiga. Hele nahksisu koos tumeda puitdekooriga paitaks veel rohkem silma koos õige rooliga.

Mootori osas mul liiga palju pretensioone pole, sest rajale läheks ma nagunii millegi muuga ja igapäevase lõbu arvelt ma suuremaid kütusearveid maksta ka ei raatsiks.

Kaur Ilves

3. seeria BMW on huvitav auto, mille kohta on kõigil 7,5 miljardil planeedi maa inimestel oma arvamus olemas. Need jagunevad jämedalt kaheks :

• 3. seeria BMW-ga sõitnud inimesed on üldjoontes vägagi õnnelikud ja rahulolust pakatavad;
• 3. seeria BMW-ga mittesõitnud tegelevad aktiivselt selle nimel, et ükspäev temaga sõitma hakata.

On ka mingi väike grupp inimesi, keda huvitavad ainult külgkorviga mootorrattad, aga nemad elavad Ruhnu saarel.

3. seeria on 40 aasta jooksul olnud elavaks tõestuseks, et neljaukselised sedaanid ei pea olema ainult praktiliste perevajaduste rahuldamiseks, vaid sobivad vägagi sportlikuks sõiduks kui abikaasa ja kaks last autosalongis parajasti oma appihõigetega juhi keskendumist ei sega.

Ruhnu inimestele ütlen siinkohal ära, et 3. seeria BMW teeb teiste neljaukseliste autodega võrreldes täiesti unikaalseks perfektne 50/50 kaalujaotus, autot maa külge liimiv vedrustus, elav roolitunnetus ja loomulikult tagavedu!

Olles parimad aastad roolis üles kasvanud siidise tõmbega kriiskavate vabalthingavate reas-kuueste BMW bensiinimootoritega, on mul kahju, et esimene kokkupuude uue 330i nelja silindriga mootoriga on sünteetilise tooniga jäme urin, mida sõidu ajal kõlaritest veel võimendatakse.

Eks silindrite müstiline kadumine kapoti alt on ajastu märk ja ilmselt uutele klientidele ei kõla need hääled väga võõristavalt. Mootor ise on muidu jõuline ja meeldivalt hea reaktsiooniga, võrreldes teiste sarnaste turbomootoritega.

Autosse sisse maandudes on väga hea uudis see, et 3. seeria BMW sportistmed ei ole enam vinkli ja joonlauaga joonistatud kõrgete külgservadega kõvad saunapingid, mida võis leida mõnedelt varasematelt mudelitelt. Praegused on silmale kaunid vaadata ja kehale mõnusad istuda, mis sind ja sinu peret ka ekstreemsete manöövrite ajal raudselt ent pehmelt kinni hoiavad.

Hea uudis on ka see, et BMW 8-käiguline automaatkast suudab käike vahetada vähemalt sama kiirelt nagu paljude konkurentide topeltsiduriga raskemad ja vähem töökindlamad kastid. Käigud lendavad sisse nagu sõrmenipsuga ja vajadusel saab rooli küljes olevate labadega käike käsitsi vahetada.

Kahjuks on labad võrreldes varasemate mudelitega üsna pehme käiguga ja plastikutunnetust on neis rohkem kui ma sooviks. Väljalülitatud DSC korral vahetab ka käsijuhtimisel olev kast ikkagi käigu automaatselt üles, mis võib pärssida avaras parklas õnnelikku sõõrikujoonistamist või lihtsalt tempokat sõitu, kus juht tahab kõik ohjad enda käes hoida.

Rooliratas on teinud kummalise moondumise mõnusalt tummisest rõngast oluliselt peenemaks, mis vähemalt mind sõidu ajal üsna tuntavalt häiris. Ilmselt on BMW lõpuks järgi andnud mõnede lühikeste näppudega mõjukate ajakirjanike nurinale, nagu oleks BMW sportroolid olnud liiga jämedad näppu haarata.

Juba esimesed meetrid sõitu kinnitavad, et seekord on BMW pannud kuidagi eriti palju rõhku sportlikule sõidutunnetusele – isegi adaptiivse M-sportveermiku Comfort seade on jäigem kui ühegi varasema 3. seeria M-sportvedrustus! Ebamugav? Otseselt mitte, kuid kõik on tunda. Veelgi jäigem seade “Sport” on sobilik kasutamiseks ainult väga siledal pinnasel.

Kurvilistel teedel avastan ühtlasi, et roolist ei tule üllataval kombel enam läbi selline kogus sõnumeid nagu seda saadavad varasemad 3. seeriad. Ilmselt on põhjuseks lisavarustuses olev aktiivrool, mis on sageli süüdi roolitunnetuse lämmatamises. Pidurid on jõulised ja kindlad nagu väljavisatud suur ankur, aga piduripedaal rabab esimesel puudutusel natuke liiga innukalt.

Isegi väga lühike 3. seeriaga sõit poleks ju õige proovisõit, kui ei saaks selgust paaris olulises asjas. Kas sõõrikuid teeb? Jah, vabalt. Kas burnouti teeb? Loomulikult – vasaku jalaga pidur alla, gaas põhja ja nii esimene kui ka teine käik tõmbavad asfaldile pika number üheteistkümne, mida on kindlasti hea ja kasulik teada.

Seega – kui sulle meeldib olla aktiivne lüli sõiduelamuste tekitamisel ja vahel pere kõrvalt autoga lõbusaid pisihuligaansusi korda saata, siis kolmas seeria on endiselt oma küla kuningas!

Aga tehnoloogilised uuendused? Uuenenud välisdisain? Esimest korda on 3.seeria tõstetud nii kujunduselt kui tehnoloogilistelt lahendustelt täiesti uutele tasemetele, mis nihutab ta ohtlikult lähedale 5. seeria BMW mängumaale.

Aga selles osas Paula pildid ütlevad rohkem kui tuhat sõna, nautige!

NB! Minu poolt lõpetuseks veel väga oluline tarbijainfo – tegu on esimese 3. seeriaga, kus 1,9 meetrit pikk inimene mahub vabalt istuma sama pika juhi taha!

Või ära osta. Arvamusi on kolm, aga testi formaadis on vaid kaks valikut. Peate ise enda järelduse tegema. Oluline on teada, et proovisõidu auto hind on 71 480 eurot.

BMW 330i